Nädalavahetusel auhinnati Estonia kontserdisaalis “Looduse Aasta Foto 2016” parimaid loodusfotograafe. Vaata galeriist kõigi kategooriate kolme parimat ja eriauhinna saanud töid.
By Ivar Soopan on Kommentaare pole
Karl Jakob Toplaan. Imetlesin Kasti lahe jäänukjärve ääres sügist loojangut, kui märkasin, et kerged lained järve pinnal lõid koostöös taevaga kena mustri. Kirsiks tordil lõhkes veel järve pinnal olev õhumull ning lisas ühtlasele mustrile oma ilu.
Ott Maasikas. Metsnugis taluhoovis oleva suure pärna õõnsuses. Puu ümber vedelevate kärjetükkide järgi võis arvata, et ta käis seal meejahil.
Jaak Sarv. Naerukajakad kurameerimas kevadisel soojärvel.
Priit Nuggis. Enoplognatha ovata ehk keraämblik peidab oma kookonid või munad rullis lehtede sisse.
Valmar Valdmann. Harilaiu poolsaare tipus toimub lääne-ja loodetuultega pärituult liikuvate ja Väinamerest, Soela väina kaudu, tagasi vajuvate veemasside kohtumine, mille tulemus on antud pildilt näha. Pildistatud võimalikult laia nurgaga(40mm)ja kummipükstega veest,et mitte pildistada lainet suureks, vaid tajuda tormi ja stiihiat tuntavamalt.
Elmo Riig. Autolt löögi saanud sokk. Peale mõneajalist toibumist tõusis sokk püsti ja põgenes teda ümbritsenud inimeste eest.
Vivian Ainsalu. Tundub, nagu oleks talvetaat üritanud allikat valge värviga kinni plätserdada, sest selle kaanetamine ei taha tal kuidagi õnnestuda.
Sven Zacek. Läänemaal, Läänemere kohal sõudnud rajupilve all moodustus vesipüks.
Valdur Maibach. Pildistatud Andamani meres, sügavusel ca 19 meetrit
Olin aastaid igatsenud leida metsas kaunist kuldkinga ja eelmine suvi õnnestuski neid esimest korda näha. Metsaaluse hämaruse ja valguse kontrastid lõid sellel pildil muinasjutulise meeleolu koos selle ülimalt kauni taime "perekonnaga".
Mai-Liis Malm. Läksin sellel päeval Männi parki lootes seal oravaid kohata aga oravad olid kõik kadunud. Äkki märkasin ühe männi otsas kanakulli kes seal sõi. Ta ei lasnud end inimestest segada ja einestas rahulikult. Seal ma ta pildile saingi. Ära minnes aga märkasin natuke eemal tuvisulgesi.
Geteli Hanni. Minu vanavanemate pool kasvab virsikupuu. Kui läksin pärast vihma linde pildistama, nägin, et üks julge lehelind toitus selle okstel.
Laura Ilves. Võru-Antsla raudteelõik kevadel.
Karl Jakob Toplaan. Olin juba mitmendat õhtut samas kohas jalutamas ning iga kord olid ka sääsed kohal. Sel korral sääskede juurde jõudes kuldas loojuv päike aga sääseparved üle ning mina püüdsin nende lennutrajektoori 1/8 sekundi jooksul pildile. Mis sõnumi üritasid sääsed mulle õhku kirjutada, peab igaüks ise välja nuputama.
Koit Rander. Hommikuselt ringilt naastes olin väga väsinud ja tahtin ainult koju saada aga ei lasta, sest üks hirvelehm otsustas minu rollerit uudistama minna.
Mihkel Palmi.
Olin juba mitmendat õhtut samas kohas jalutamas ning iga kord olid ka sääsed kohal. Sel korral sääskede juurde jõudes kuldas loojuv päike aga sääseparved üle ning mina püüdsin nende lennutrajektoori 1/8 sekundi jooksul pildile. Mis sõnumi üritasid sääsed mulle õhku kirjutada, peab igaüks ise välja nuputama.
Hommikuselt ringilt naastes olin väga väsinud ja tahtin ainult koju saada aga ei lasta, sest üks hirvelehm otsustas minu rollerit uudistama minna.
Aasta Loodusfoto 2016. Autor: Erik Mandre. Metssiga on meil peamiselt ikka öise eluviisiga loom, kuid sel ajal on tema jäädvustamine loomulikus, kuid olematus valguses võrdlemisi keeruline. Suvel kui appi tõttas kerge udu ja kontrakuma, õnnestus üks selline punkarit meenutav metsseahakatis kaadrisse püüda. Nagu näha võib suvine karvkate neil loomadel olla vahel üsna raju ning ööhämaruses kerkib selline turris hari veel omamoodi süngelt esile.
Leili Valdmets. Selle nastiku okstelt avastas tegelikult minu kass, kes hakkas väga agaralt oksi raputama ja tahtis madu kätte saada. Minu jaoks oli see ainukordne juhus sellist vaatepilti näha ja ilmselt kassi tähelepanelikkuseta poleks ma nastikut märganudki.
Ingmar Muusikus. Neid kahte omavahel suhtlevat või tantsivat sookaske olin ma jälginud sügisest kevadeni. Kuid oli vaid üks hetk, kui kaks ronka võtsid seal korraks istet, kumbki enda puul, täpselt õige kohas, õiges poosis. Lisaks kaskede dialoogile, tekkis dialoog kahe musta linnu vahel.
Jarek Jõepera. Suvi tuleb
Margus Muts. Oktoobrihommik. Lõuna-Eesti maastik on kaetud udutekiga. Vaid kuplite tippudel on lubatud piiluda, mis udutekist kõrgemal toimub.
Eha Roosalu. Suvest on rõõmu nii lastel kui vanaemadel. Pildistatud lihtsal jalutuskäigul fotoaparaadiga.
Margus Muts. Märtsikuu. Jää sulab, tekib uuesti, sulab jälle, aga mitte täielikult, külmetab....sulatab. Nii valmib kunstnik Looduse pintsli all maal nimega Kevade abstraktsionism.
Valmar Valdmann. Hommikune tedremängufragment.
Jarek Jõepera. Muskusveised Norras, Dovrefjellis. Sügamiskivi oli pealiku valve all ja igaüks selle juurde ei pääsenud.
Rabasaare puulatvu ühele kaadrile kahel korral (ehk topeltsäri), õigetpidi ja tagurpidi, pildistades tekkis sakiline muster, mis meenutas südamepilti - kardiogrammi. Metsa süda töötab talle omases rütmis.
Liselle Palts. Hetk. Korraks tuli päike välja ja korraks maandus liblikas.
Karl Jakob Toplaan. Sügiseti kajavad Saaremaa luhad hirvemöiretest. Massiivsed isahirved eputavad ikka ja alati oma suurte ja võimsate sarvedega vastaste ees. Inimloodu jääb aga minu silmis tohutute hirvepullide taustal alati varju. Looduslikku ilu ja võlu me enda tehtuga ei ületa.
Jaak Sarv. Jäälinnuperel on käes kiired ajad. Pesas on kasvamas kuus näljast jäälinnupoega, kes tahavad alatasa süüa saada. Peale seda kui kõigile poegadele kala viidud on paras hetk istuda mõne jõeäärse puu oksale ja veidi rahulikult ringi vaadata.
Vaido Laane. Tihaseid lennult pildile püüdes, saab eriti hea ettekujutuse nende hämmastavast kiirusest.
Aare Udras. Mägrapere hullamas kodukünka toomingate all õhtupäikese laigus.
Leana Jete Korb. Metsas Tundus huvitav ja salapärane ... Nagu kummituste metsas.
Grete Johanna Korb, Langenud Haavaleht ja spermatosoidid Käisin tiigi ääres linnupoegi pildistamas, kuid need on tihtilugu peidus. Nii ma siis vahepeal konnakulleseid pildistasingi.
Ingrid Alla.
Karl Jakob Toplaan. Kesksuvi Saaremaal, metskitsede jooksuaeg. Olin parasjagu pildistamas üht noort sokku, kui metsast tuli välja palju edevam ning võimsam sarvik, kes oli omale eelnevalt sarvedesse ka kaunistusi sokutanud. Seekord pidi noor metskits tunnistama alatuid võtteid kasutava rivaali paremust.
Tuule Müürsepp. Kungjärve raba 2015. aasta kevadel.
Ella Kari. Selle aasta veebruarikuu soojad päevad ja eelnenud talve lumekoguse sulamine lasid Soomaa 5.aastaajal jälle oma täies ilus särada. Üle põldude ja metsade laiuv sulamisvesi pakkus lõbu nii noorematele kui vanematele kanuusõitjatele.
Peep Loorits. Pilt on tehtud Stroomi lahe ääres roostikus augusti keskel varahommikul. Roostikus on hulka saarekesi, kus kasvab palju ohakaid. Ühel sellisel äraõitsenud ohakal oli see sääsk. Kõik oli kaetud kastega, mis tõusva päikese käes kergelt auras ja tekitas oranži tausta.
Kaido Haagen. Kollaserv ujuri vastne oma lemmiksaagi - konnakullesega - praktiseerimas kehavälist seedimist.
Riina Mändel. Hommikune rabamänniku alune oli täis tipitud ämblikute poolt kootud mütsikesi. Sai üks tegelane koos oma käsitööga jäädvustatud.
Eduard Gorobets. Keila juga.
Remo Savisaar. Ühel kevadisel päeval teatas sõber, et kohtas hullunud metsist. Läksin ka teda vaatama. Miks üldse üks muidu äärmiselt inimpelglik lind ühtäkki ära keerab, minetades igasuguse kartuse? Üheks põhjuseks arvatakse olevat metsisemängu pidev häirimine või mängupaiga häivimine metsaraiete käigus. See võib kukel esile kutsuda hormonaalse tasakaalutuse ja nii minnaksegi n-ö. hulluks. Selles muidu metsases piirkonnas võis näha mitmes kohas just ulatuslikku metsaraiet ning karta on, et just siin peitub ka põhjus.
Kristoffer Vaikla. Ega kõrgemalt pole peaaegu arugi saada kas on tegemist makrofotoga jäätunud samblast või hoopis droonifotoga lumisest metsast. Kumb ta siis on?
Are Tralla. Käin tihti vaatamas ja kuulas seda metastukka, kevadel, suvel, talvel. Nii uskumatult müstiline on seal alati. Ja alati on palju küsimusi, millele tegelikult ei tahagi vastust. Vähemalt seal olles, selles metsatukas, mis täna on nagu loodus kuid tänu inimese loomingule omandanud huvitava kaugusesse pürgimise soovi.
Jarek Jõepera. Baikali järv, Venemaa.
Edgar Karofeld. Pildistatud ma kuus sõbra maamaja taga Otepää lähedal
Martin Vesberg. Sattusin peale ühele valgepõsk-laglede rändepundile. Hakkasin neile kaldaastangu varjus lähenema. Klibu peal oli ikka raske ja valus roomata küll. Lõpuks jõudsin nende kuuldeulatusse ning üks julge lagle tuli mind uudistama. See, et küünarnukid pärast nädal aega valutasid, ei kaalu üle ühte ilusat sügispilti. Pildile annab mõnusa sügisõhtu tunde see punakaspruunide lehtedega tamm, mis taustale jäi.
Liselle Palts. Vaade minu aknast. Vahel polegi palju vaja, kui ainult vaadata aknast välja õigel ajal.
Artur Arak. Tulekäbi.
Tobias Tikenberg. Pilt on tehtud Aksil, kolme päevasel matkal Aksi-Keri-Prangli. Algul mööda randa kõndides nägin lihtsalt väikest ümarat kivi suurel kivil ja mõtlesin kiire klõpsu teha. Lähemalt vaadates selgus aga, et seal tegutseb lausa kolm ämblikku ja kaks lehetäid. Tegin lähemalt veel paar pilti ja jalutasin edasi.
Andro Zuravljov. Foto on tehtud Tallinna vanalinnas veebruaris 2016
Nädalavahetusel auhinnati Estonia kontserdisaalis “Looduse Aasta Foto 2016” parimaid loodusfotograafe. Vaata galeriist kõigi kategooriate kolme parimat ja eriauhinna saanud töid.
SUUR GALERII: Võrratult kaunid Looduse Aasta Foto parimad tööd added by Ivar Soopan on
View all posts by Ivar Soopan →