Rannarootslased ja nende järeltulijad peavad laupäeval Haapsalus suurt laulu- ja tantsupidu

Rannarootslaste laulupeo rongkäik 2013. aastal. F: Ranarootsi muuseum
Rannarootslaste laulupeo rongkäik 2013. aastal. F: Ranarootsi muuseum

Eestimaa rootslased ehk rannarootslased ja nende järeltulijad kogunevad laupäeval, 2. juulil Haapsalu piiskopilinnuse õuel, et kolmandal ühispeol laulda üheskoos kooridega Soomest, Rootsist, Eestist ja tantsida rannarootsi aladele iseloomulikke tantse.

Laulupidu algab laupäeval palvusega toomkirikus kl 11, jätkub rongkäiguga Haapsalu tänavatel kl 12 ja laulupeoga kl 13  piiskopilinnuses. Pärast piknikupausi kl 16 alustab tantsupidu.

Palvuse eel kõlab toomkiriku tornis traditsiooniliselt trompetihääl, mis kutsub ühispalvusele. Seejärel suunduvad lauljad ja tantsijad Haapsalu tänavatele, et rongkäigus tervitada linnarahvast, misjärel algab laulupidu, kus mees- ja segakoorid laulavad sel korral isamaalisi laule. Tule ja kuula, kuidas kõlab “Ta lendas mesipuu poole” rootsi keeles.

Kavas on ka rannarootsi aladele iseloomulikku ja loomulikult hümnid, mis on kahes keeles kõlamas ligikaudu kolmesajast suust.

Tantsupeol esineb üle saja tantsija vanematest lasteni, kes tutvustavad rannarootsi alade tantsukultuuri. Piiskopilinnuse suurel õuel on avatud raamatu- ja käsitööturg ning näitus Rannarootsi muuseumi rannavaibast ehk aibotapet‘st. Pidu on tasuta.


Laulupeo ajaloost

Rannarootslased on elanud Eesti rannikualadel rohkem kui pooltuhat aastat. Esimene eestirootslaste laulupidu oli aastal 1933. Selleks ajaks oli eestlastel olnud juba kümme üldlaulupidu.

Eestirootslased võtsid sellest eeskuju ja korraldasid Haapsalu lossipargis oma peo koos laulu, rahvatantsu ja käsitööga. Traditsiooni sündi takistas Teine maailmasõda ja seetõttu sai teine sarnane üritus teoks alles 80 aastat hiljem aastal 2013.

Laulupeo kunstiline juht on Peeter Paemurru, tantsupeo kunstiline juht Kristiina Siig ja koordinaator Juhan Bernadt.

Kell 16 algaval eestirootsi tantsupeol, mille järjekorranumber on siiski alles II, tantsitakse nii otseselt eestirootsi pärandisse kuuluvaid rahvatantse kui ka lihtsalt eesti ja rootsi tantsukultuuride kokkupuutepunkte peegeldavaid tantse, näiteks Anna Raudkatsi ja Kristjan Toropi seadeid, samuti tantse, mis on tänasel päeval Stockholmi eesti rahvatantsurühma repertuaaris jm.

Esimene eestirootsi tantsupidu toimus 2013. aastal, alge tantsupeo pidamiseks pärineb aga juba 1933. aastast kui I eestirootsi laulupeol esitati lisaks lauludele suure menuga ka rahvatantse.

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.