Teadlased ennustavad, et Aasiat tabab maailma ajaloo üks ohvriterohkem looduskatastroof

Gangese ja Brahmaputra on eluliselt väga olulised jõed sadadele miljonitele India ja Bangladeshi inimestele. Jõgede deltas võib aga miljonite tonnide mudasetete all oma aega oodata suurim looduskatastroof, mida see regioon kunagi on näinud, vahendab CNN.

Inimesed Gangese jõe ääres. F: Pixabay.com
Inimesed Gangese jõe ääres. F: Pixabay.com

Columbia ülikooli teadlase, dr Michael Steckleri juhitud tiimi hiljutise uuringu kohaselt on mudasetete alla mattunud tohutus pinges maakooremurrang, mis võib vallandada kuni 9-magnituudise maavärina maailma ühes tihedamalt asustatud piirkonnas.

Maakooremurrangud on seal, kus Maa tektoonilised plaadid kokku saavad ja üks plaatidest liigub teise alla. Sellised murrangud tekitavad suurimaid maavärinaid, mis on kuni 9-magnituudised või isegi tugevamad. Üks viimaseid seesuguseid maavärinaid oli 2011. aastal Jaapanis, kus raputusele järgnes tsunami. Väga tugev maavärin oli ka 2004. aastal Banda Acehis. Sellele järgnes India ookeanis tsunami, mille tagajärjel sai 14 riigis surma 230 000 inimest.

Enamik mandrilaamade liikumisest tekkivaid maavärinaid toimub ookeani põhjas, mistõttu põhjustavadki need tsunamisid. See, et murdekohti leitakse maismaalt, on harvaesinev. Veelgi erakordsem on see, et murrang asub otse väga suure inimpopulatsiooniga paigas. Teadlaste hinnangul elab kahe jõe deltas Bangladeshi, India ja Myanmari aladel 100 kilomeetri piires üle 140 miljoni inimese.

Maakooremurrangu piirjooned selles paigas on varem teada ja seni on arvatud, et laamad seal enam ei liigu. Seda paika ja sealset seismilist aktiivsust on aga olnud raske uurida. Nüüdse uuringu juhi ja autori Michael Steckleri kirjelduse kohaselt on maakoore murdekoht täidetud Gangese ja Brahmaputra setetega, mille tõttu on murrangukoht nii-öelda pime ja teadlased saavad ainult eeldada, et selles paigas varjab end oht.

Uuring põhineb rohkem kui 10 aasta jooksul kogutud äärmiselt täpsetel GPS-andmetel. Need on korjatud Kirde-Indiast, Bangladeshist ja Myanmarist. Andmete kohaselt on laamade liikumine ja murrangupaika ümbritsev deformatsioon praegu “lukustatud”.

Kuid teadlaste hinnangul võivad pinges laamad lõpuks liikuda ja tekitada 8-9-magnituudise maavärina, mis oleks hävitavate tagajärgedega kümnetele miljonitele inimestele, kel on ebaõnne elada epitsentri ligiduses.

Jõgede deltasse ladestunud liiv ja mudasetted tekitavad maavärina korral olukorra, kus maapind muutub justkui vedelaks. See muudab raputuse sellele maapinnale ehitatud hoonete jaoks veelgi hävitavamaks. Seesuguse maavärina tagajärgi võis näha 2010. aastal Haitil Port-au-Prince’is, kus 7-magnituudine raputus tappis üle 200 000 inimese.

Nüüdse uuringu kohaselt oleks aga Gangese ja Brahmaputra deltas toimuva maavärina tagajärjed palju traagilised kui Haitil. Maavärina tugevuse arvutamine ei käi nii, et näiteks 8-magnituudine raputus on vaid natuke tugevam 7-magnituudisest – 8-magnituudine maavärin on hoopis 32 korda tugevam kui 7-magnituudine.

Kui 8-magnituudine maavärin juhtuks Bangladeshi pealinna ja suurima linna (7 miljonit elanikku) Dhaka all, oleks hukkunuid palju rohkem kui oli Port-au-Prince’is, kus elas õnnetuse ajal umbes miljon inimest.

Steckleri sõnul koguneb praegu deltas maakoore pinge ja kunagi vabaneb see maavärinana. Maavärina toimumise aeg on muidugi teadmata. See võib juhtuda homme või 500 aasta jooksul, aga loodetavasti teadvustavad Bangladeshi ja India valitsused riski suurust, ehitavad maavärinakindlamaid hooneid ja planeerivad juba praegu ette seda, kuidas katastroofi korral inimesi aidata.

Allikas: CNN

maavärin

Indoneesia Banda Acehi 2004. aasta maavärina ja tsunami tagajärjed:

One Response to "Teadlased ennustavad, et Aasiat tabab maailma ajaloo üks ohvriterohkem looduskatastroof"

  1. Uskmatu+Toomas   11. aug. 2016 at 15:03

    Mitte ainult India s vaid ka Põhja Ameerika istub tiksuva aegpommi otsas.
    Sellepärast hoidke Eestimaad eestlastele !

    Vasta

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.