Kino- ja teatrikülastajate arv suurenes 2015. aastal hüppeliselt

2014. aastal taasiseseisvusaja rekordini jõudnud kinoskäikude arv kasvas 2015. aastal hüppeliselt ja ületas 3 miljoni piiri. Viimase kümne aasta jooksul on näitaja pidevalt kasvanud.

2015. aastal oli kasv lausa 19% ja kinoskäike 3,1 miljonit. 2015 oli hea aasta ka Eesti filmitööstusele, sest võrreldes 2014. aastaga, kui kinodes linastus 28 Eesti filmi, oli neid möödunud aastal 129% rohkem ehk 64.

Kokku linastus kinodes 379 filmi, millest peale Eesti filmide oli 140 Ameerika Ühendriikide, 159 Euroopa ja 16 muu riigi filmi. Kinopileti keskmine hind oli 5 eurot.

Kinoskäijad eelistasid eriti komöödiaid – seda žanri nimetas üheks oma lemmikuks 59,5% kinoskäijaist.

Eestis valmis 2015. aastal 14 pikka kinomängufilmi ja 24 pikka dokumentaalfilmi – kokku 38 pikka filmi. Peale pikkade kinos näitamiseks tehtud filmide valmis veel 46 lühim.ngufilmi, 108 lühidokumentaalfilmi ja 12 lühianimatsioonfilmi.

Muuseumide arv on püsinud viimased kolm aastat muutumatuna. Ka 2015. aastal oli Eestis 265 tegutsevat muuseumi. Nendes töötavate inimeste arv vähenes 2014. aastaga võrreldes 7,3% ehk 1869-st 1733-ni. Tööjõukuludeks läks 227 miljonit eurot, mis on 5,7% suurem summa kui 2014. aastal. Ka muuseumide tulud riigieelarvest ja kohalike omavalitsuste eelarvetest kasvasid võrreldes 2014. aastaga – vastavalt 6,0% ja 10,3%.

Muuseumis käimise aktiivsus on maakonniti väga erinev

Muuseumiskäikude arv 2015. aastal veidi vähenes ja oli 3,3 miljonit – 4,2% väiksem kui 2014. aastal. Alla 9-aastased lapsed käisid 2015. aastal muuseumis ligi 235 000 korda. Vähem kui aasta varem käidi muuseumis Harju, Hiiu, Jõgeva, Järva, Lääne, Lääne-Viru, Põlva, Pärnu, Rapla, Tartu ja Viljandi maakonnas.

Kui Järva maakonnas kahanes külastatavus aastaga 38,3%, siis Ida-Viru maakonnas kasvas 78,7%, ületades esimest korda 1990. aastate teise poole suurt külastatavust.

Ida-Virumaa on koos Võrumaaga üks kahest maakonnast, kus muuseumide külastatavus 20 aasta arvestuses ei ole viimastel aastatel mitte suurenenud, vaid olnud tugevas mõõnas. Seega on rõõmustav, et muuseumiskäikude arv 1000 elaniku kohta oli 2015. aastal Ida-Viru maakonnas 20 aasta suurim. See näitab, et nii nagu mujal Eestis juba pikka aega hakkab ka Ida-Virumaal kunst elanikele lähemale jõudma.

Võru maakonna 2015. aasta näitaja – 791 muuseumiskäiku 1000 elaniku kohta – jääb aga hoolimata kasvust 20 aasta tagusele – 1190 käiku 1000 elaniku kohta – veel kõvasti alla.

Teatriskäimise aktiivsus suurenes veelgi

Teatris käidi 2015. aastal esialgsetel andmetel üle 1,1 miljoni korra, mida on 8,7% rohkem kui aasta varem. Riigi- ja linnateatrites käike oli ligi 862 000 – aasta varasemast 3,5% rohkem.

Teatrid andsid kokku ligi 6320 etendust (sh 3830 riigi- ja linnateatrites) ja nende mängukavades oli kokku 540 lavastust (sh 305 riigi- ja linnateatrites), millest 205 olid uuslavastused (95 riigi- ja linnateatrites). Lavastuste arv kasvas aastaga ligi 5,7%, uuslavastuste arv 4,6%.

Raamatud ja brošüürid

Raamatuid ja brošüüre anti välja 3976 nimetust, mida on 11,5% vähem kui aasta varem. Kui kõigi uute teoste arv nagu ka väljaannete kogutrükiarv (2015. aastal 4,6 miljonit eksemplari) 2014. aastaga võrreldes vähenes, siis tõlkekirjanduse eksemplaride arv enamasti kasvas.

Eesti keelde tehtud tõlgete arv suurenes ühe raamatu võrra 1390-ni, eesti keelest teistesse keeltesse tõlgitud teoste arv vähenes 222-st 195-ni, aga muude, eesti keelega mitteseotud tõlgete arv kasvas 2014. aastaga võrreldes 60% ja neid olid 48.

Ajalehed

2015. aastal ilmus Eestis 122 ajalehte, mida on 4 võrra rohkem kui aasta varem. Eesti keeles ilmus 85 ajalehte – samuti 4 võrra rohkem kui 2014. aastal. Eestikeelseid ajakirju ilmus 284 nimetust ehk 6 võrra rohkem kui aasta varem.

Triinu Lukas
Statistikaamet

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.