Mullu vähenes kuritegude arv 14%, vangide arv on taasiseseisvusaja väikseim

Kuritegude arv on Eestis viimastel aastatel üha vähenenud. 2015. aastal registreeriti 32 559 kuritegu, mida on 14% vähem kui aasta varem.

Esimese astme kuritegusid oli 2015. aastal 2065 (kasv võrreldes 2014. aastaga 17%) ja teise astme kuritegusid 30 510 (–15%).

Varavastaste kuritegude arv vähenes aastaga veerandi võrra. Võrreldes 2010. aastaga on see vähenenud 50%. Nii nagu varasematel aastatel kahanes varavastastest kuritegudest 2015. aastal peamiselt varguste arv. Kui 2014. aastal oli vargusi 15 738, siis möödunud aastal 11 354 ehk 28% vähem.

Varavastastest kuritegudest kasvas – 80-st 123-ni (54%) – üksnes väljapressimiste arv.

Röövimisi registreeriti 2015. aastal kokku 337 (–6%), omastamisi 730 (–28%), kelmusi 885 (–41%) ja asja omavolilisi kasutamisi 241 (–7%).

Isikuvastaste kuritegude arv 2015. aastal kasvas. Võrreldes 2014. aasta näitajaga oli see 4% suurem. Kokku registreeriti 7044 isikuvastast kuritegu – 5% rohkem kui aasta varem. 80% isikuvastastest kuritegudest olid seotud kehalise väärkohtlemisega. Isikuvastastest kuritegudest kasvas aastaga 27% raske tervisekahjustuse tekitamiste arv ja 10% vägistamiste arv – neid oli möödunud aastal vastavalt 98 ja 161.

Tapmiste arv kahanes aastaga 10% ja mõrvade arv 8%. Tapmisi ja tapmiskatseid oli 2015. aastal kokku 38 ja mõrvajuhtumeid 12.

Suurenenud on perekonna- ja alaealistevastaste süütegude registreerimiste arv. Perekonna ja alaealiste vastu pandi 2015. aastal toime 508 süütegu – 2014. aastaga võrreldes ligi 54% enam.

Rahvatervisevastaseid kuritegusid pandi toime 1372 (aastane kasv 12%). Suurenes veel ametikuritegude (25%) ja õigusemõistmisvastaste kuritegude arv (28%) – esimesi registreeriti 2015. aastal 401 ja teisi 602.

Aasta jooksul saabus esimese astme kohtusse 17 189 kriminaalmenetlusasja (aastane kasv 11%). Aasta lõpuks oli neist lahendatud 16 927 – 10% rohkem kui aasta varem. Haldusasju saabus esimese astme kohtusse 3371, mida on 11% vähem kui aasta varem, ja neist sai lahenduse 3523 (+3%). Aasta lõpus oli haldusasju menetluses 1125 (–15%).

Riigikohtule esitatud avalduste ja kaebuste arv on alates 2000. aastast kahekordistunud. 2015. aastal võeti riigikohtus vastu 4033 avaldust ja kaebust (aastane kasv 5%). Esimese või teise astme kohtu lahenditest tühistati või muudeti 76 kriminaalasja (+12%), 72 haldusasja (–19%) ja 177 tsiviilasja (+16%).

Vangide arv üha väheneb

Alates 2000. aastast on Eesti vanglates viibivate isikute arv vähenenud 44%. 2015. aasta lõpus viibis vanglas 2702 isikut, mis on taasiseseisvusaja väikseim näitaja.

Eeluurimis- ja kohtualuseid oli vanglates 614 (sama palju kui aasta varem) ja süüdimõistetuid 2088 (–10%). 94 süüdimõistetut olid naised (–21%) ja 851 eestlased (–9,4%). Eluaegset vanglakaristust kandis 41 inimest (+3%).

100 000 elaniku kohta on Eestis 221 kinnipeetavat (sh eeluurimisalused isikud), mis seab Eesti koos Kasahstaniga maailmas 61. kohale. Kõige enam vangisolijaid 100 000 elaniku kohta on Ameerika Ühendriikides (693) ja Seišellidel (799). Kõige väiksem on näitaja Komooridel (19) ja Kesk-Aafrika Vabariigis (16).

Euroopas on kõige vähem vange Fääri saartel (Taani) – 100 000 elaniku kohta 23.

Kutt Kommel
Statistikaamet

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.