Ülevaade: Kui haiged või terved on Eesti inimesed

Eesti sotsiaaluuringu järgi pidas 2015. aastal 54,3% vähemalt 16-aastastest Eesti elanikest oma tervist heaks või väga heaks. Meestel oli see näitaja 56,3% ja naistel 52,6%.

Vanuseti erineb näitaja olulisel määral: 16–24-aastastest hindas oma tervist heaks või väga heaks veidi üle 86%, vähemalt 65-aastastest ligi 15%. Enamikus vanuserühmades on inimeste hinnang oma tervisele viimase kümne aastaga paranenud.

Oma tervist väga heaks või heaks pidavate inimeste osatähtsus rahvastikus kasvas aastatel 2005–2015 kõige enam 35–44-aastastel (66%-st 76%-ni) ja 45–54-aastastel (48%-st 53%-ni). Samal ajal vähenes märgatavalt oma tervist halvaks või väga halvaks pidavate osatähtsus vähemalt 65-aastaste elanike seas (47%-st 38%-ni).

Eesti elanike tervisehinnangud erinevad ka piirkonniti palju – Põhja-Eestis oli 2015. aastal oma tervist heaks või väga heaks hindavate inimeste osatähtsus kaks korda suurem kui Kirde-Eestis (vastavalt 62% ja 31%).

Rahva tervise hoidmiseks ja parandamiseks on oluline tagada kvaliteetse arstiabi kättesaadavus kõigile. Perearstiabi kättesaadavus on Eestis üsna hea, kuid probleeme on eriarsti- ja hambaarstiabi kättesaadavusega. 2015. aastal ei saanud 3,6% vähemalt 16-aastastest perearstiabi, kuigi vajasid seda.

Eriarsti- ja hambaarstiabist ilmajäänute osatähtsus oli vastavalt 12,8% ja 12%. Peamine põhjus, miks inimesed ei saanud eriarsti vastuvõtule, oli liiga pikk ootejärjekord (83% vastanutest), hambaarsti vastuvõtul ei käidud aga peamiselt majanduslikel põhjustel (84%).

Arsti ambulatoorsete vastuvõttude arv oli 2014. aastal peaaegu samal tasemel nagu aasta varem, hambaravivastuvõttude arv suurenes 2,4%, õendustöötajate iseseisvate vastuvõttude arv aga kasvas 20,2%a.

Eesti elanik käis aasta jooksul arsti ambulatoorsel vastuvõtul keskmiselt 6,3 korda (sh perearsti vastuvõtul 3,1 korda) ja hambaravivastuvõtul 1,1 korda. Need näitajad ei ole viimase kümne aastaga oluliselt muutunud, vaid majanduskriisi kõrgpunktis kahanes arstilkäikude arv veidi.

Arsti koduvisiitide arv väheneb iga aastaga

Kui 2005. aastal tehti 1000 elaniku kohta 117 koduvisiiti, siis 2014. aastal 35. Õendustöötajate (õed ja ämmaemandad) ambulatoorsete vastuvõttude ja koduvisiitide arv on samal ajal kasvanud kiires tempos.

Aastatel 2005–2014 suurenes nii õendustöötajate vastuvõttude kui ka koduvisiitide arv veidi üle nelja korra – vastavalt 4,3 ja 4,2 korda.

2014. aasta lõpus oli Eestis 58 haiglat, neist avaliku sektori omandis 36 ja eraomandis 22. Aasta varem oli haiglaid 61. Haiglates oli kasutusel 7333 ravivoodit (100 000 elaniku kohta 558), millest 12% erasektori haiglates. 60% ravivooditest olid aktiiv- ehk lühiravivoodid ja ülejäänud pikaravivoodid (tuberkuloosiravi-, õendusabi- ja psühhiaatriavoodid). Eestis nagu teisteski Euroopa Liidu (EL) riikides on aktiivravivoodite arv viimased kümme aastat vähenenud (–14%).

Õendusabivoodite arv on selle ajaga suurenenud 62%, põhjuseks vanemaealiste osatähtsuse kasv rahvastikus. 2014. aastal hospitaliseeriti haiglates ligi 238 000 inimest, kellest 12% olid alla 15-aastased.

Täiskasvanutel on kõige sagedasem haiglaravi põhjus vereringeelundite ja lastel hingamiselundite haigused. Haiglas statsionaarsel ravil olnud inimeste arv on olnud langustrendis juba 1990. aastate lõpust saadik.

Kiiresti on aga kasvanud päevaravi saavate inimeste arv. 2014. aastal oli päevaravil ligi 76 000 inimest – kaks korda rohkem kui 2005. aastal. 71% päevaravi saanutest olid kirurgilist ravi saanud patsiendid, haiglaravil olnutest opereeriti 32%.

2014. aasta novembri seisuga töötas Eestis 4418 arsti, 1223 hambaarsti, 7551 õde ja 876 hambaraviõde. Arstidest oli kõige enam perearste. Arstide keskmine vanus oli 51 ja õdedel 45 aastatc. 75% arstidest ja 98% õdedest olid naissoost.

Haiglates töötas 69% arstidest ja 74% õdedest. Kui arstide arv elaniku kohta on Eestis EL-i keskmisega samas suurusjärgus, siis õendustöötajate (õed, ämmaemandad) oma jääb EL-i keskmisest 1,3 korda maha.

Õendustöötajate puudus aeglustab dokumendis „Eesti tervishoiu arengusuunad aastani 2020“ seatud eesmärgi – suurendada õendustöötajate rolli tervishoiusüsteemis – saavutamist.

2014. aastal registreerisid tervishoiuteenuse osutajad kokku ligi 2,4 miljonit esmashaigusjuhtu (v.a pahaloomulised kasvajad). 1000 elaniku kohta oli haigusjuhte 1846. Esmashaigestumus kasvas Eestis kuni 2007. aastani, pärast seda on veidi kahanenud.

Alla 15-aastastel lastel esineb kõige rohkem hingamiselundite haigusi (40%), järgnevad nakkus- (13%) ja kõrvahaigused (8%).

Ka täiskasvanutel on kõige enam hingamiselundite haigusi (17%). Teisel ja kolmandal kohal on lihasluukonna haigused (13%) ning vigastused ja mürgistused (11%).

2015. aastal diagnoositi Eestis 270 uut HIV-sse nakatanut, neist 167 meest ja 103 naist. Uute HIV-juhtude arv 100 000 elaniku kohta oli 20,5. Kuigi nakatanute arv on aastatega vähenenud ja praeguseks stabiliseerunud, on Eesti HIV esinemissageduselt EL-is endiselt esikohal. Suurenenud on vanemate inimeste osatähtsus nakatunute hulgas.

Kõige enam uusi juhte diagnoositi vanuserühmades 25–29 ja 30–34 eluaastat. Valdav osa (90%) uutest HIV-juhtudest registreeriti nagu varemgi Ida-Virumaal ja Tallinnas.

Tuberkuloosi haigestunute arv on kiiresti vähenenud. Aastatel 2000–2015 kahanes uute nakkusjuhtude arv 100 000 elaniku kohta 45,8-st 12,8-ni. See näitab, et tuberkuloosiravi tase on märkimisväärselt tõusnud. Uusi aktiivse tuberkuloosi juhte registreeriti 2015. aastal 168, millest 128 meestel.

Suurimasse riskirühma kuuluvad keskealised mehed. Valdavalt haigestuvad Eesti elanikud kopsutuberkuloosi – 2015. aastal 91,7% esmasjuhtudest.

Riina Leinbock
Statistikaamet

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.