Pindi: Uute korterite jääk väheneb

Tallinnas ja selle lähiümbruses on kokku müügis 1800 uut korterit. Veel kevadel küündis nende arv 2000 ühikuni, samas korterite väljamüügihinnad muutunud ei ole.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et koos ühiskonnaga arenevad ka selle liikmete nõudmised elamispinnale. “Olid ajad, kui kõigi mugavustega kooperatiivkorter oli ihaldusväärne standard. Nüüdseks on need aga moraalselt iganenud ning noored otsivad kaasaegsemaid lahendusi,” selgitas ta uute korterite menu.

“See trend jätkub,” kinnitas Sooman, kelle sõnul liigub uusarenduste rajamine üha rohkem klastritesse. “Ühel hetkel ehitatakse kõik vabad majadevahed ju täis ning kuna Tallinna elanikkond suureneb ka edaspidi, siis hakatakse uusi elurajoone rajama suurematele aladele, et kasvavat nõudlust rahuldada,” rääkis ta.

„Samas ei tasu hetkel ülearu eufooriasse sattuda – Euroopas on segased ajad ning kindlasti ei ole kinnisvaraarendus kiire raha teenimise koht, kus iga mees miljonäriks saab, sest konkurents on tugev ja ostjad hinnatundlikud,” lisas Sooman.

Augusti alguse seisuga oli Tallinnas ja selle lähivaldades müügis ca 1800 korterit, mis jagunes kokku 79 kortermajaarenduse peale. Keskmine pakkumishind oli 2285 €/m².

Murekoht: Lasnamäe kinnisvaraturg kuivas kokku

Tallinna ja tinglikult terve Eesti kinnisvaraturu tervise lakmuspaberiks peetud Lasnamäel langesid juulis järsult nii hinnad kui ka tehingute arv.

Kui terves Tallinnas tehingute arv tõusis, siis Lasnamäel, mis on elanike arvult Tallinna suurim linnaosa ning suurem ka Tartu linnast, langes juulis tehingute arv varasemalt 160-180 tehingult 141 tehingule.

“Rohkem valmistab muret aga linnaosa keskmise ruutmeetri tehinguhinna langus ligi 1400 eurolt 1294 eurole,“ ütles Peep Sooman.

Sooman selgitas, et suurusest ja elamufondi sarnasusest tulenevalt annab Lasnamäe tavaliselt parima ülevaate turul aset leidvatest emotsioonidest, pealegi on tegemist keskmisest odavama piirkonnaga, mille müügimaht ja -hinnad indikeerivad suurepäraselt elanikkonna maksevõimet ja eluasemelaenude kättesaadavust.

“Nii järsk langus oli veidi ootamatu, ehkki juba eelmisel kuul hoiatasime, et Euroopa poliitikas ja rahanduses toimuv võib anda turule tagasilöögi. Madalama laenuvõimega inimesed tunnevad turgude ebastabiilsusest tulenevat hiilivat intresside tõusu esimesena ja seda mõju polnud vaja kaua oodata,” märkis Sooman.

Büroopindade turul konkurents tihe

Kasvanud pakkumiste arvu ja üürnike ettevaatlikkuse foonil on büroopindade täitmine muutunud senisest keerulisemaks, ütles Pindi Kinnisvara ärikinnisvara valdkonna juht Silver Ojamets.

“Pole mingi saladus, et viimastel aastatel on Eesti ettevõtete kasumlikkus langenud ning ettevaatlikkus tuleviku suhtes suurenenud, mistõttu hinnatakse oma laienemisplaane ka varasemast tagasihoidlikumalt ja üüripinna vahetust kaalutakse üha põhjalikumalt,” selgitas ta.

Ojamets märkis, et samas on eelkõige büroopindade pakkumiste hulk kasvutrendis ning sellest tulenevalt konkurentsivõitlus suurem.

“Lisaks hinnale müüvad üha rohkem argumendid, miks üks või teine pind ärile otseselt hea on. Väga oluline on ümbritsev taristu ning naaberettevõtete taust ja renomee,” lausus ta. „Sisuliselt tuleb teha igale väljaüüritavale pinnale argumenteeritud tutvustusprospekt, mida üürihuviliste seas levitada saaks,” lisas Ojamets.

Kinnisvaraindeks paiskus üles

Pindi Indeks tõusis juulis 4,4% võrra, 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1296 eurot. Juunis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1242 €/m².

Kui 2016. aasta juunis tehti indeksilinnades 1169 korteriomandi tehingut, siis juulis toimus 1149 tehingut. Võrdluseks – 2015. aasta juulis tehti indeksilinnades 1283 korteriomandi tehingut.

Suurimat mõju avaldas indeksile Tallinna linn, kus hinnatase tõusis juulis 4,7% võrra (1626 €/m²).

Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks languses veel 7 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 108 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

 

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.