Vähenenud töövõimega töötuid on juurde tulnud

1. juulist alanud töövõime hindamine tõi kaasa vähenenud töövõimega inimeste aktiivsema pöördumise töötukassa poole. Juuli lõpu seisuga oli töötuna registreeritud 4290 vähenenud töövõimega inimest.

Kui teiste registreeritud töötute arv juulis langes, siis vähenenud töövõimega töötuid tuli samal ajal juurde ligi 2%. Kokku oli juulikuu lõpus töötuna registreeritud 26 912 inimest ehk 4,2% 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust.

Töötukassa alustas 1. juulil pikaajalise tervisekahjustusega inimeste töövõime hindamist ja neile töövõimetoetuse maksmist ning vähenenud töövõimega töötajate eest sotsiaalmaksu tasumist. Töövõime hindamise taotlusi esitati juulis 593. Kuu jooksul määrati osaline töövõime 67 ja puuduv töövõime 31 inimesele, töövõime ei olnud vähenenud 33 inimesel (töövõime hindamise taotluse osas tehakse otsus tehakse 30 tööpäeva jooksul taotluse saamisest.)

Töövõimetoetuse taotlusi esitati 583 ning juuli lõpu seisuga oli töövõimetoetus määratud 84 inimesele (töövõimetoetuse taotluse osas tehakse otsus peale otsust töövõime hindamise kohta).

Tööandjate juulikuu jooksul esitatud taotluste alusel on töötukassa otsustanud sotsiaalmaksu tasumise 17 670 vähenenud töövõimega töötaja eest. Tööandjate eest makstud sotsiaalmaksu summa oli juulis 2,26 miljonit eurot.

Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul on uued tegevused ootuspäraselt käivitunud ning kõik otsused ja väljamaksed on tehtud tähtaegselt.

Registreeritud töötuse määr oli juulis jätkuvalt kõrgeim Ida-Virumaal (10,4%) ja Valgamaal (7,8%) ning madalaim Tartumaal (3,0%) ja Harjumaal (3,1%). Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid juuli lõpus lihttöölised (18%), oskustöötajad ja käsitöölised (17%) ning teenindus- ja müügitöötajad (17%).

Juulikuu jooksul lisandus töötukassale vahendamiseks juunikuuga võrreldes pisut enam uusi tööpakkumisi. Samuti oli juulis lisandunud tööpakkumiste arv suurem aastatagusest arvust. Kuu jooksul lisandus 4 399 uut tööpakkumist, millest 61% sisestati töötukassa portaali  (www.tootukassa.ee ) kaudu. Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 9 605. Kõige suurem osakaal vahendatavatest töökohtadest oli oskustöötajatele ja käsitöölistele (22%). Järgnesid teenindus- ja müügitöötajatele (21%) ning seadme- ja masinaoperaatoritele ja koostajatele (20%) pakutavad töökohad.

Juulikuus sai töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 3 062 inimest. Tööalasel koolitusel osales juulis 1 744 ja tööotsingu koolitusel (tööotsingu töötoas) 793 inimest. Tööpraktikal osales 913, tööharjutusel 349 ning tööklubis 371 inimest. Karjäärinõustamise teenust osutati 1 214 korral. Töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamisel osaleti juulis 296 korral.

Ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 21 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 24 uut töökohta. Palgatoetusega oli juulis töötamas 1 220 inimest. Lisaks osales veel 3 131 inimest erinevates teistes aktiivsetes meetmetes. Vähenenud töövõimega inimeste teenustest osales tööalasel rehabilitatsioonil 147 inimest, kogemusnõustamisel 3 inimest, kaitstud töö teenust osutati 55 inimesele ning töölesõidutoetust sai 8 inimest.

Vähenenud töövõimega inimesed osalesid ka teistel tööturuteenustel – kokku alustas teenusel osalemist 529 vähenenud töövõimega inimest.

Töötukassa maksis juulis töötuskindlustushüvitist 10 656 inimesele ehk 35% kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 429 eurot ning hüvitisteks maksti kokku ligikaudu 4 miljonit eurot. Ligikaudu 137 euro suurust töötutoetust sai juulis 7 028 inimest ehk 23% kuu jooksul arvel olnud töötutest.

Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa juulis 812 inimesele. Keskmine juulis määratud hüvitis oli 1 798 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 1,5 miljoni euro.

Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa juulis 67 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli 2 090 eurot ning hüvitisteks maksti juulis üle 185 tuhande euro.

* Registreeritud töötuse statistika tugineb administratiivandmetele ehk kajastab nende töötute arvu, kes on ennast töötukassas töötuks registreerinud. Üldise töötuse, hõive ja mitteaktiivsuse kohta Eestis teeb statistikat Statistikaamet, kes viib selleks läbi kvartaalset tööjõu-uuringut.

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.