Toivo Tomingas: Kui ma kandideeriksin presidendiks*

 

Toivo Tomingas. F: Erakogu
Toivo Tomingas. F: Erakogu

Vaadates-kuulates presidendikandidaatide esinemisi meedias ja vastates mõttes samadele küsimustele, mis nemad, leian end olevat mõnes mõttes kandidaadi nime vääriline. Muidugi ei kandideeri ma kuhugi, aga nagu ütles üks vanataat pastorile, kes tuli talle koju viimset õnnistust jagama: “Meitel mõnes asjas üsna ühed mõtted.“

Nali naljaks, aga esimene sarnasus kandidaatidega on see, olen Helme, Nestori ja Kallase eakaaslane. Ka juba 43 aastat abielus. Ikka sama naisega, kellega alustasime.

Teiseks – ega minagi päris suu peale kukkunud ole. Eesti keeles väljendun üsna osavalt ja vajadusel värssideski!

Kolmandaks – mul on kogemusi äris ja avalikus teenistuses. Tõsi küll, rohujuure tasandil, aga inimloomus on suht sama, ole siis reamees või kindral. Või kui väljenduda Notsuna pop-lastekirjandusest, siis tean, et mere teisel kaldal on samasugused sead.

Aga vaat haridus ja võõrkeeled jätavad pisut soovida. Metsanduslik keskeri on vist vähe? Ja koolis õpetati mulle saksa keelt, mida hiljem on väga vähe vaja läinud. Ma olen elu käigus ära õppinud mingil määral rootsi, soome ja vene keele. Nendest on aeg-ajalt abi, kui juhuslikult mõne kundega oma saapapoes jutule saan. Aga english on kahjuks peaaegu 0 ehk zero.

Esimene küsimus, mis ERR Kallasele ja Repsile esitas: Millest jääb Eesti ilma, kui Teid ei valita?

Vastan. Minu puhul mitte millestki. Niikuinii valivad kellegi teise.

Aga edasi läheb huvitavamaks. Näiteks riigikaitse. Minu, kui Nõukogude armee endise reservohvitseri kindel usk on, et Eesti ei vaja mingeid tanke ega sõjalennukeid. Mõni helikopter võiks ikka veel olla, mis ennast ehk päästeteenistuses ära teeniksid, aga mida on kindlasti ja ilmselt rohkem vaja, on Stinger-tüüpi raketid, et vaenlase lennukeid edukalt alla tuua.

Tankide vastu on üks hea nõks. Tankist ei saa lõpmatuseni oma kookonis istuda. Ja kui ta siis pea välja pistab, peab teda snaipri kuul tabama. Niisiis on vaja välja õpetada tuhandeid laskureid. Kaitseliitlane olgu täpsuskütt.

Kõigi käest küsitakse: kuidas saavutada, et Eestis iive tekiks ja rahvaarv jääks kas või praegusele tasemele?

Väike arvutus ütleb, et 1,4 miljoni taseme säilimiseks on vaja 20 000 uut ilmaletulnut aastas. Aga on vaid 15 000 ja see viib rahva vananemisele ning vähenemisele. 70 aastaga kaob areenilt 400 000 inimest.

Ega loodus tühja kohta salli. Kindlasti tulevad uued inimesed, kuid need ei tarvitse olla valgenahalised ega osata eesti keelt. Niisiis – kui me kohe midagi radikaalset välja ei mõtle ja vastavalt tegutse, pole meie lastelastel enam 50 aasta pärast eesti keelt vaja ei kodus ega koolis. Ja põhiseadus, mis kaitseb Eesti keelt ja kultuuri, on sisutu ja mõttetu.

Et me seda (esialgu) veel ei taha, tuleb tegutseda.

Kus on abi?

Esiteks. Tuleb alustada suurte ja kallite ehitusprojektidega, kus on vaja rohkesti (mees)tööjõudu. Näiteks Rail Baltic on samm õiges suunas. Paar tuhat poissmeest annaksid kindlasti paari aastaga vähemalt tuhat lisabeebit ja kui asjast kasvab abielu, siis veel ja veel.

Samas liinis oleks ammu olnud aeg hakata kaevama tunnelit Virtsust Kuivastusse ja edasi ka Väikese Väina alt läbi. (Siis saaks sealt tammi välja kaevata ja keskkonnamured saaks murtud.) Sealt vist peakski alustama. Ja kui kogemus olemas, võiks edasi Tallinnast Helsingini uuristada. Lisaefekt oleks sama, mis venelastel BAM-il – lasteaiad ja siis ka koolid olid puupüsti lapsi täis.

Ah et mis keelt siis Eesti beebid räägiksid? Emakeelt. Ja teiseks. Raha on ropult palju vaja, sest kõik sünnitanud emad tuleb riigi palgale võtta. Esimene laps 400 eurot neto, teine laps 800, kolmas 1200 eurot kuus ja niiviisi kuni lapse kooliminekuni. Nii tekkib stiimul sünnitada ikka veel ja veel ja seda ongi tarvis.

Rahaka naise kõrvalt ei kipu ka mees niisama lihtsalt jalga laskma. Noortel peredel oleks kindlustunne! Ja rahanumber, mis riigil kulub, on siinjuures teisejärguline, kuna tööjõu taastootmine hakkab varsti end ka ära tasuma.

Siinjuures peaks maksuerisused stimuleerima näiteks neid peresid, kelle aadress on vald. Külad ärkaksid veel uuele elule! Tuhanded noored naised saaksid väärika ja kindla töökoha – laste emadeks.

Palju vanureid tähendab tohutuid kulusid Haigekassale. On kuulda, et Ossinovski tahaks haiguslehed jätta Töötukassale tasumiseks. Muidugi on seal seisvat raha, mida koguneb juurde. Eks ole seegi võimalus, kuid pakun veel ühe.

Kaitsejõud, politsei, piirivalve, päästeteenistus – seega ka kõik muud mundrikandjad peaksid saama oma haigla, mida rahastatakse otse riigieelarvest näiteks riigikaitse realt. Haigla peaks olema hea tasemega, näiteks Merimetsa haigla Tallinnas Paldiski maanteel. Haigekassalt langeks vist suuremgi koorem õlgadelt, kui praeguse puudujäägi (33 miljonit eurot) likvideerimiseks vaja on.

Ah et kust raha saada? Tõstame käibemaksu 25 protsendini. Lisa eelarvesse oleks arvata umbes kolm miljardit aastas. Sealt jätkuks kaitsekulude tõstmiseks, emapalkadeks, omavalitsustele lasteaedade ehituseks ja koolide taaskäivitamiseks.

Arvatavasti peaks esialgu miljardi ka laenama, aga see tasub end ära ja päästab palju. Ilmselt tuleks nende meetmete käivitamisel tubli 10 000 eestlast Euroopast koju tagasigi. Abiks seegi!

Ja veel. On palju “vareseid”, kes vaaguvad Euroopa Liidule peatset hääbumist. Aga kuni EL töötab ja euro maksab, tulebki teha kõik võimalik, et mustema tuleviku hädasid ennetada ja üle elada. See oleks nagu kallis kindlustuspoliis ehitusjärgus heale ja soojale majale, milleks meie kodu, Eesti ju on.

Siin on ka vastus küsimusele migratsioonist. On kaal ja vastukaal. See tähendab tasakaalu. Muidugi oleks kena, kui migrantehitajad oleksid eurooplased.

Põllumajandus. Seapidamisega peaks praegu ettevaatlik olema, kuid loomalihatootmist võib forsseerida. Rohkem lihaveiseid tähendab rohkem põllumajanduses hõivatud inimesi, rohkem haritavat maad, põhjatut turgu araabiamaades ja vähem näljahädaliste horde Euroopa lõunapiiridel.

Ma ju tean, et moslemitel on oma viis loomade hukkamiseks, mis erineb meie lihakombinaatide kommetest. Aga kes keelab siin, Eestis, moslemeile sobivail kombeil liha toota? Paar ekspordile orienteeritud tapamaja võiksid oluliselt tööd ja tulu anda.

Välissuhtlus. Esialgu tuleb püüda naabritega hästi läbi saada. Rootsi, Norra, Taani, Saksamaa, Poola jt riikide juhid tuleb ühe laua taha saada ja Läänemere EL-i grupp käivitada. Ühised huvid on leitavad ja seejärel finantseeritavad. See tegevus näitaks teed ka teistele EL-i riikidele.

Sport. Praegu, olümpiamängude järel käib peaaegu hädaldamine ja umbmäärane süüdistamine, et kes on ikkagi süüdi, et just nii läks, nagu läks. Vastuseks paluksin vaadata kordus-TV-d. Kui palju on Euroopa riikide koondistes mehi-naisi, keda võib eurooplaseks pidada? Eks seal on meiegi spordi edu võti.

Meie tippkorvpalli tase ongi juba suuresti mustanahaliste kanda, nii läheb ka jooksudega. Jalgpall on enamasti vene rahvusest meeste rida, kuid kuul, ketas, vasar, oda ja 10-võistlus jäävad ilmselt meie oma poiste teha. Muidugi maadlus ja sõudmine ka.

Väikerahvalt olekski lootusetu kõigilt aladelt maailma tippe oodata. Seda ei saa lõpuni kinni maksta ja pole mõtetki. See on ju sama, mis kultuuris ja teaduses. Nobeliste pole ja praegu ei paistagi kuskilt tulemas. Kui just Pärt rahupreemiat ei saa.

Aga kuidas tegelikult läheb? Ilmselt mitte kohe ja just nii, nagu mina teeks, kuid unistada ju võib ja peabki. Esialgu unistaks valitsusest, kes ei raiska ressursse poosetamisele (Estonian Air) ja lihtsalt kiusu pärast ei lõhuks töötavaid süsteeme (Saaremaa Laevakompanii). Raha peaksid valitsema inimesed, keda suured numbrid lollusi tegema ei ajaks.

* Selles nupus on huumorit ja realismi vaheldumisi ja segus, kuid ehk ka midagi kaasamõtlemiseks ja uute ideede tekitamiseks.

Toivo Tomingas

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.