Neeme Suur Läänemaast ja haldusreformist: Ambitsioonid, hirmud, üksteisemõistmine ja ka egoism

Siin natuke aega tagasi küsis Ärileht minult kolm küsimust maakonna kohta. Tegin siis neile ühe jutu, midagi sellest ka ilmus. Panen nüüd vastuse tervikuna blogisse, täiendasin ka pisut.

– Millised on täna maakonna rõõmud ja mured?

– Mida võiks tuua haldus- ja riigireform?

– Millist tulevikku Läänemaale näete? Millised on tänased visioonid?

Minu vastus oli siis selline:

Mingil moel on iseloomulik, et ajal, mil Euroopa seisab muudatuste lävel, on ka Eesti valdadel ja maakondadel ees muudatuste aeg. Haldusreform ja riigireform on ukse ees. Mõlemad protsessid on põhjustatud demograafilistest ja majandusgeograafilistest muudatustest ja sellisena loomulikud.

Kuidas aga inimesed muudatuste perioodi läbivad, kuidas aja ja elu poolt püstitatud ülesandega hakkama saavad – see on juba igaühe enda ilmavaate piiratuse või avaruse küsimus. Ambitsioonid ja hirmud, üksteisemõistmine ja ka egoism, kaug- ja lühinägelikkus, kõik on siin ja praegu rohkearvuliselt esindatud ja mõjutavad meie elu veel pika aja jooksul.

Läänemaa rõõmud ja mured on ühest küljest sarnased kõigile teistele väiksematele piirkondadele. Elanikkonna vähenemine on jätkuvalt  tõsiasi. Endile tuleb vaid esitada küsimus – kas ka püsiv ja pidurdumatu?

Iga maavanem ja omavalitsusjuht loeb hoolikalt sisse- ja väljarännanud inimesi, sündide ja surmade arvu ja rõõmustab, kui mingis osas rahvastiku näitajad eelmistest aastatest positiivsemad on. Koolides ja lasteaedades on ette näha lasterohkemat perioodi ja tundub, et madalpunkt on läbitud.

Haldusreformi protsess ennustab suuremate ja tugevamate omavalitsuste tekkimist. Ka Läänemaal toimuvad aktiivsed läbirääkimised Haapsalu ja Ridala vahel, Põhja-Läänemaa piirkonnas ja Lõuna-Läänemaa piirkonnas. Haldusreformi protsessiga koos käib ka lootus, et elanikele osutatavad teenused tulevikus paremini korraldatud on. Läänemaal on äsjane positiivne liitumiskogemus olemas – eelmiste valimiste ajal liitusid Risti, Oru ja Taebla vald üheks Lääne-Nigula vallaks.

See näide annab meile aimu, kuivõrd võib tegelikult kasvada omavalituste investeerimise ja teenuste osutamise võimekus liitumise tagajärjel. Liitumisega kaasneb aga üks nõudmine kohalikele kogukondadele – see on suurem vajadus kohaliku aktiivsuse järele.

Selleks, et uues ja suuremas omavalitsuses kogukonna häält kuulda oleks, et suurema omavalitsuse pilk ja käsi ulatuks iga kandini, selleks tuleb ise aktiivselt osaleda omavalitsuse juhtimises. Selleks loob häid võimalusi ka äsja vastuvõetud haldusreformi seadus.

Teisest küljest on Läänemaa pisut erandlik. Maakond on rannaäärne ja mitmete teiste suuremate keskuste tõmbejõud ulatub ka meie territooriumile. Haldusreformi käigus tekib Lõuna-Läänemaa puhul maakondliku kuuluvuse küsimus. Ehk siis – kuivõrd liitumist kavandavad omavalitsused kuuluvad osalt Pärnumaa, osalt Läänemaa koosseisu, siis on Vabariigi Valitsusel vaja langetada otsus, kuhu maakonda uus tekkiv omavalitsus kuuluma hakkab. Juhul, kui otsus langeb Pärnumaa kasuks, siis võib juhtuda, et Läänemaa jääb territooriumilt 25% ja elanike arvu poolest 15% väiksemaks.

Lihula ja Hanila vallad on põline Läänemaa osa ja selline võimalus tekitab kohalikul tasemel parasjagu peamurdmist. Arvan siiski, et kõige olulisem praegusel hetkel on tugeva ja toimiva omavalitsuse moodustamine Lõuna-Läänemaal. Selle tõttu on praegu toimuvad konstruktiivsed läbirääkimised omavalitsuste vahel vägagi tervitatavad.

Maakonna piiride ja maakondade arvu küsimus kuuluvad aga otseselt valitsuse ja riigikogu pädevusse. Ka Kullamaa ja Nõva vallad on ühe võimalusena kaalumas ka maakonnast väljapoole liitumiseks, Rehemäe küla Harjumaalt on aga liitumas Läänemaaga. Lähikuud tulevad seega pingelised ja huvitavad.

Haldusreformile lisaks on kõne all ka riigireform, mille tulemusena maavalitsused reorganiseeritakse, omavalitsused aga ülesandeid juurde saavad. Suur osa ülesandeid, mis omavalitsustele juurde antakse, nõuavad ka suurematelt omavalitsustelt omavahelist koostööd.

Läänemaa on kindlasti heaks ja üksteise vajadusi mõistvaks koostööpiirkonnaks nii omavalitsustele,  kodanikeühendustele kui ka ettevõtetele. Kanname hoolt ka maakonna kaugemate kantide eest. Omavalitsused saavad peale liitumist olema praktiliselt ühesuurused, nii et koostöö saab olema võrdsete vahel.

Mis puudutab ettevõtluse käekäiku maakonnas, siis Läänemaa on suures osas orienteeritud teenusmajandusele ja külastatavusele. See on ühekorraga meie nõrkus ja meie tugevus. Looduslikud tingimused, sügav ja mitmekesine kultuurilugu ja lähedus Tallinnale võimaldavad oluliselt rohkem pakkuda nii külastuskeskkonnana kui ka traditsioonilise toitlustuse-majutuse valdkonnas.

Ka heaoluteenused laiemas mõistes on kindlasti valdkond, kus Läänemaal on pakkuda juba praegu ja kus Läänemaa peaks olema võimeline rohkemateks arenguteks. Spetsiifilist külastuspõhjust pakub kindlasti Matsalu piirkond ja linnuvaatlus.

Kui tervise taastamine veel hiljuti võis Läänemaa mõistes kuuluda heaoluteenustega ühte valdkonda, toetudes eelkõige ravimuda kasutamisele ja passiivsetele protseduuridele, siis viimase kümne aasta arengu tulemusena on liikumisvõime taastamisest Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses saanud Põhja-Euroopa tipptasemel pakutav teenus, kus on parim meeskond, ravimeetodid  ja varustus.

Just arengud tervise taastamise valdkonnas ja arendatav SPA-turism võivad meid vabastada teeninduse hooajalisuse needusest ja annavad meile võimaluse tõestada, et teenusmajandus ei ole see keskmisest madalamat lisandväärtust loov, madalamat ja hooajalist töötasu võimaldav majandusharu.

Ülalpool toodust lähtudes on väga oluline, et maakonna majandus oleks mitmekesine.  Ilma töötleva tööstuseta ja tööstusettevõtete poolt loodavate töökohtadeta ei suuda me hoida sedagi elanike arvu, mis meil praegu on. Ilma töötleva tööstuseta ei suuda me pöörata maakonna elanikkonna arvu taas tõusule. Sellepärast on hea meel, et Haapsalus, Uuemõisas, Lihulas, Kõmsil, Taeblas ja mujalgi on Läänemaal mitmeid edukaid ja jätkusuutlikke tööstusettevõtteid.

Sellepärast on  väga hea meel, et PKC tehase lahkumise järgselt tühjaks jäänud tootmisruumid Haapsalus on jällegi täitunud uute ettevõtetega. Sellepärast on väga hea meel, et ettevõtete ja kohaliku omavalitsuste koostöös on välja arendamisel Virtsu Ettevõtluskeskus.  Kiltsi tööstusala arengu piduriks olnud maaküsimused on hakanud lahenema.

Just sellepärast on hea meel, et ka kohalikud omavalitsused aina rohkem ja rohkem näevad võimalusi tegutsevate ja alustavate ettevõtete toetamiseks.

Alustasin oma artiklit rahvastiku vähenemist ja väljarändest. Ettevõtjad ja nende poolt pakutavad ja loodavad töökohad on üks kolmest kohalejäämise põhjusest.  Läänemaa tunnuslause on: Läänemaa – turvaline pesapaik. Meie ülesanne on lisaks  turvalisusele pakkuda veel kahte asja – soodsat majanduskeskkonda ettevõtluse arenemiseks ja parimat võimalikku kasvukeskkonda meie lastele.

Pean siinkohal silmas mitmekesist ja kvaliteetset haridust. Kui nendele kolmele asjale lisada kiire ja turvaline ühendus Tallinnaga, ehk siis Haapsalu raudtee taastamine, lisada veel looduskeskkond, siis olemegi saanud loodusliku, turvalise, avatud ja areneva Läänemaa. Jõudu tööle selle eesmärgi poole liikumisel kõigile läänlastele, mis muud.

Neeme Suur
Lääne maavanem

Allikas: http://neemesuur.blogspot.com.ee

One Response to "Neeme Suur Läänemaast ja haldusreformist: Ambitsioonid, hirmud, üksteisemõistmine ja ka egoism"

  1. uno   17. nov. 2016 at 09:04

    Arva et see valdate liitmine ja lahutamine ei anna mitte midagi!! Se rikkustjuurde ei too. Vastu pidi maakondi tulek tugevndata ja riikliku tasandi vastu võta regioonide arendu programm. Näitek :Läänemaa jäoks olek vaja arendus mis ühendak püsiühendusega Hiiuma Vormsi Ja Saremaa Selle sobik Sildade ja tammi ühendu Haapsalus Noarootsi Noarootsis Vormsile Vormsil Hiiumaale Hiiumaal Saaremaale Ja Saaremal mandrile ja Vrtsu. Koos maanteega sõiks sea kaasneda raudtee mis ühendak saari mandriga ja Tallinnaga. Vana raudee tamm on olema kus paines varem raudtee mis ühendas Saremaad läbi Virtsu Tallinnaga. Kõik see aitaks kaasa Läne maakonna ja kogu regiooni arenkule!!

    Vasta

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.