Merle Mäesalu: Miks ma hääletasin Martna ühinemisettepaneku vastu

Merle Mäesalu.
Merle Mäesalu.

Haapsalu linnavolikogu liikmena leian, et tänases olukorras ei ole Haapsalul Martnaga ühineda vajalik ega kasulik (vabandust minu pragmaatilisuse pärast). Martna elanikele ei too ühinemine Haapsaluga head.

Ühinemise pooldajad peavad ühinemise peamiseks põhjenduseks, et Haapsalu on Martna elanikele tõmbekeskuseks, et inimeste igapäevatoimetused toimuksid ühe omavalitsuse piirides. See argument on vähetähtis, kuna haldusreformi seadus ei sea omavalitsuste ühinemisele niisugust ülesannet.

Ka Taebla, Linnamäe ja Palivere elanikele on Haapsalu tõmbekeskus, kogu Põhja-Läänemaale. Seadus on väheambitsioonikas ja puudub visioon Eesti haldusterritoriaalse jaotuse kohta. Toimub vabatahtlik ühinemine, mis on riigimehelikult juhtimata. Tulemuseks on kauplemine, tehingute tegemine kuni selleni, et määravaks osutuvad isikutevahelised suhted.

Suureks eesmärgiks ei ole seatud ideed, et omavalitsus oleks üks toimepiirkond, kus inimesed teevad oma igapäevatoimetusi: käivad tööl, koolis, veedavad vaba aega, ajavad ametiasju. Haldusreformi nime kandev seadus ei ole sisuliselt reform, vaid haldussuutlikkuse tõstmisega tegelemise algus.

Loodetavasti järgneb reform, mille tulemusena vaadatakse üle omavalitsuste rahastamine. Näiteks on Isamaa ja Res Publica Liit teinud koalitsioonipartneritele ettepaneku, et maapiirkondade omavalitsustele laekuks eraisikute tulumaksust praeguse 11,6 % asemel rohkem, nt 17%. See võiks aidata kaasa valdade arengule ja tasakaalustada linnastumist.

Martna elanikele on valla arengu seisukohalt kasulikum ja lootustandvam ühineda Lääne-Nigulaga. Haapsalu jääb Martnas, Suure-Lähtrus, Rõudes ja teistes külades elavatele inimestele tõmbekeskuseks ka siis, kui vallamaja asub Taeblas. Teeninduspunktid, kus inimesed saavad ajada sotsiaalvaldkonna, maa, planeeringutega seotud asju ja suhelda vallaametnikega jäävad ju endisesse vallamajja alles.

Martna elanikele ei ole ühinemine Haapsaluga kasulik. Ühinemise eesmärk peaks olema, et midagi muutub valla elanikele paremaks, nt elukeskkond, teenuseid on rohkem ja need on paremini kättesaadavad, arendatakse ettevõtluskeskkonda, sotsiaalseid teenuseid jm. Lootusel, et Haapsalu ja Ridala ühendomavalitsus arvestab Martna arenguvajadusi ja viib neid ellu, on vähem alust kui Lääne-Nigulas. On ju Lääne-Nigulas vallad, kel samad probleemid nagu Martnal ja sellest tuleb parem koostöö ning tulemus. Üksteisemõistmist on rohkem.

Lisaks on Lääne-Nigulal toimekate kogukondade kogemus. Lääne-Nigula vallavolikogu kõigis komisjonides on arvestatud piirkondlikku esindatust ja loodetavasti jätkavad nad samasugust kaasamist uues volikogus. Haapsalu linnal on kodanike kaasamine läinud üle kivide ja kändude. Ka Ridala ja Haapsalu ühinemislepingu eelnõus ei ole põhimõtet, et uue volikogu komisjonides oleks kõik piirkonnad esindatud.

Head ja tulemuslikku koostööd on loota, kui osapooled on võrdsed. Vägisi meenub rahvajutt Suurest ja Väiksest Peetrist. Esmalt söödi üheskoos Väikse Peetri moonakott ja hiljem mugis Suur Peeter üksi enda oma. Linn, kus elab pisut üle 10 000 elaniku ja Martna, kus alla 1000 ei ole võrdsed partnerid.

Ometi on keegi, kellele on Martna ühinemine Haapsalu ja Ridalaga kasulik. Ja see on Ridala volikogu. Ridala ei ole siis üksi maapiirkonna eestkõneleja, et selgitada külaelule omaseid vajadusi ja neid ellu viia.

Arvestades tänast haldusreformi seisu ja Haapsalu täitevvõimu tahtmatust Martnaga ühineda leidsin, et Martna elanikele on kõige parem, kui nad ühinevad Lääne-Nigula, mitte Haapsaluga. Igal juhul on Martna valijate ees väljakutse – et saada oma esindaja uude volikokku on vaja koonduda võimeka ja teotahtelise kandidaadi taha.

Merle Mäesalu
Haapsalu linnavolikogu liige

2 Responses to "Merle Mäesalu: Miks ma hääletasin Martna ühinemisettepaneku vastu"

  1. Toivo Tomingas   31. aug. 2016 at 08:31

    Niikuinii on valdade-linnade liitmine käteväänamispoliitika kaudu kergelt öeldes ebaaus. Praegu ei paista niisugusel tegevusel muud suurt eesmärki, kui vähendada vallavalitsuste kulude osakaalu kogu valla(linna) eelarves. Aga ka see üritus jääb kahtlaseks, sest uute ametnike palgad kasvavad ja töö käigus selgub, et kõik, kes seni vallavalitsuse palgal olid, peaksid jätkama, et töö seniselgi tasemel tehtud saaks. Kui siinjuures võtta tõsiselt pidevat hala iibe ja väljarände teemadel, siis olukorra pöördudes tuleb uuesti käivitada lasteaiad, koolid ja rahvamajad. See aga tähendab omavalitsusüksustele praegusest oluliselt suuremaid kulusid valdkonnas, kus praegu toimub koondamine ja kokkuhoid. Kust loodetakse siis raha saada?
    Tegelik haldusreform algaks siis, kui omavalitsuste rahastamismudel õigeks ja õiglaseks muudetakse. Siin oleks tarvis mitte tulumaksu protsentidega manipuleerida, vaid suurendada käibemaksu üleriigiliselt 25% -le. Sinnajuurde valdadele-linnadele õigus ja kohustus ettevõtlusega tegeleda ja seda toetada. Siis selgub peagi, kes ellu jääb, kes kustub ja soovib ise naabriga leivad ühte kappi panna.
    Praegune rahastamine ei ole jätkusuutlik ja mõistlik. Nagu Merle ütlebki – Martna jääb linnast kaugele ja kasu liitumisest ei paista kuskilt. Pigem see Peetrite efekt. Sellesama taga on ka minu pessimism Ridala-Haapsalu liitumise suhtes.

    Vasta
  2. Toivo Tomingas   31. aug. 2016 at 08:36

    Unustasin lisada, et täiendav käibemaks peab laekuma selle omavalitsuse eelarvesse, kus ta tekkib. Siis on vallal – linnal selge huvi tööstuse, kaubanduse, teeninduse jne. käivitamiseks ja alleshoidmiseks omal territooriumil. Tomingas

    Vasta

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.