Riik kutsub kodakondsuseta noori Eesti passi taotlema

Kultuuriministeerium koostöös siseministeeriumi, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse „Meie Inimesed“ (MISA) ning Politsei- ja piirivalveametiga (PPA) korraldavad sel sügisel Eestis elavatele määratlemata kodakondsusega noortele teavituskampaania. Selle käigus jagatakse informatsiooni uuenenud kodakondsusseaduse ning Eesti kodakondsusega kaasnevate õiguste ja võimaluste kohta.

PPA andmetel elab Eestis ligi 1200 noort vanuses 15-23, kellel on Eestis kehtiv elamisluba või -õigus, kuid kes ei ole taotlenud Eesti kodakondsust. Eesti ühiskonna lõimumismonitooringu 2015 kohaselt soovib üle poole määratlemata kodakondsusega inimestest Eesti kodakondsust ja vaid iga neljas on oma praeguse staatusega rahul. Vaid 7% neist sooviks Venemaa kodakondsust.

Kultuuriminister Indrek Saare sõnul ei pruugi paljud kodakondsusetud noored olla piisavalt teadlikud sel aastal jõustunud kodakondsuse seaduse põhimõttelistest muudatustest. „Kodakondsus suurendab igaühe seotust riigiga ja need noored on meie noored. Nad on sündinud ja saanud hariduse vabas Eestis ja neil on Eesti seaduse järgi õigus Eesti kodakondsusele. See on ka Eesti huvides, et kõik siin alaliselt elavad inimesed, kes peavad Eestit oma kodumaaks ja soovivad olla osa Eesti ühiskonnast, oleksid ka Eesti kodanikud,“ rõhutas Saar.

MISA eestvedamisel toimuvad mitmel pool Eestis teabepäevad „Noorte võimalused Eestis“, kus jagatakse informatsiooni Eesti kodanikuks olemise ning siinsete eneseteostusvõimaluste kohta. Teabepäevad toimuvad oktoobris ja novembris Eesti eri paigus koostöös PPA, Töötukassa ning Innove karjääri- ja nõustamiskeskuse Rajaleidja spetsialistidega. Kõigi määratlemata kodakondsusega noorteni vanuses 15-23 aastat jõuab posti teel ka kultuuriminister Indrek Saare isiklik pöördumine.

„Oleme lõimumispoliitika eest vastutava ministeeriumina pöördunud siseministeeriumi poole ettepanekuga aktiivsemalt teavitada kodakondsusetuid noori tehtud muudatustest, Eesti kodakondsusega kaasnevatest õigustest ja võimalustest ja julgustada neid taotlema Eesti kodakondsust,“ lisas Saar.

Minister selgitas, et näiteks ei saa alaealistelt enam kodakondsust ära võtta ja alla 15-aastane alaealine, kes on Eestis sündinud või kes asub kohe pärast sündi koos vanematega püsivalt Eestisse elama, saab Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras sünni hetkest. Lisaks tehti seaduses tehnilisi muudatusi, et lihtsustada menetlusi, luua paindlikkust ning viia seadus kooskõlla teiste seadustega. Enam pole näiteks vaja kodakondsuse taotlejal 6 kuud oodata ja seejärel oma soovi kodakondsuse taotlemisest uuesti kinnitada.

Määratlemata kodakondsusega inimesed peavad peamisteks takistusteks kodakondsuse omandamisel suutmatust ära õppida eesti keelt ning kodakondsuseksami keerukust. Samas on monitooringu andmetel teistest rahvustest inimeste eesti keele oskus paranenud ja eesti keele oskuse positiivne sümboolne tähendus kasvanud.

Teisest rahvusest noorte usaldus Eesti riigiinstitutsioonide vastu on sarnane eestikeelsete noorte omale ning see on oluliselt kõrgem venekeelse vanema põlvkonnaga võrreldes. Paranenud on ka Eesti riigiidentiteedi tugevust mõõtvad näitajad, mis on seotud eestivenelaste kuuluvustundega ja eestlaste kaasamisvalmidusega.

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.