ARSTI NÕUANNE: Kuidas ära hoida südamepuudulikkusest põhjustatud surma

Margus Viigimaa
Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloog


Ehkki südamepuudulikkusest tingitud suremus on võrreldav kopsu- või rinnavähiga, alahinnatakse selle terviseohtu. Riskipatsientide varajane avastamine on eeldus õigeaegse ja tõhusa ravi alustamiseks.

Südamepuudulikkus on tõsine haigus, mille prognoos ei ole kahjuks hea – pooled patsientidest surevad nelja aasta jooksul päeast südamepuudulikkuse diagnoosi saamist. See tähendab, et mida varem me selle haiguse avastame, seda parem on hoida haiget kompensatsioonis ja mitte lasta olukorda halveneda.

Viimaste andmete alusel kannatab 3,5% Eesti elanikkonnast südamepuudulikkuse all. Põhjuseks on mõni läbipõetud südamehaigus, kas infarkt, klapihaigus või rütmihäire. Nende haiguste ravi on tänapäeval palju parem kui 10-20 aastat tagasi ja inimesed paranevad. Ühest küljest on südamehaiguste elumus küll järjest parem, kuid paljudel juhtudel jääb patsientidele siiski südamepuudulikkus, mida on vaja edasi ravida.

Läbipõetud südamehaiguse kõrval on peamine soodustav tegur inimese vanus. Elanikkond vananeb ja vanemaealistel esineb südamepuudulikkust rohkem. Kuid järjest rohkem esineb rahva hulgas ka diabeeti ja kõrgvererõhktõbe, mis mõlemad võivad viia südamepuudulikkuse tekkele.

Nooremas eas võib südamepuudulikkuse põhjuseks olla läbipõetud südamelihasepõletik või kaasasündinud südamerike, mida pole varem avastatud. Ka puugihammustuse tagajärjel võib hakata arenema varjatud südamepuudulikkus.

Teatud juhtudel kulgeb südamepuudulikkus nii varjatult, et inimene märkab seda alles siis, kui tal tekib õhupuudus, rütmihäired ja kaalutõus. Need sümptomid avalduvad hilises faasis, siis kui süda ei suuda enam verd piisavalt pumbata ja tema reservid on ammendunud.

Õhupuudusel võib olla erinevaid põhjusi, kuid kui inimene köhib iga natukese aja tagant, võib see olla märk sellest, et tal koguneb vedelik kopsu. Vedelik võib koguneda pika aja jooksul ja haigus võib kulgeda märkamatult. Kuigi me suudame ka sellist patsienti ravida, on diagnoos siis juba hiljaks jäänud. Haigus tuleks palju varem avastada.

Kui inimesel tekivad une- ja magamisraskused, ta ei saa lamada, kuna lamades ägeneb köha ja süveneb õhupuuduse tunne, trepist käimine on vaevaline ja poodi minek valmistab raskusi, kaal tõuseb, kingapaelte sidumine muutub järjest keerulisemaks, märkamatult kasvab vööümbermõõt ja patsient ostab järk-järgult suuremaid riideid – need kõik on ohumärgid, mis peavad panema inimest mõtlema oma südame tervisele ja mille puhul tasuks lasta uurida oma südame seisukorda.

Südamehaiguste seisukohalt on oluline määrata haiguse riskitegurid ja tuvastada nende põhjal kõrge riski inimesed. Riskiteguriteks on kõrge vererõhk ning kolesterooli ja veresuhkru näit. Neid kolme näitajat tuleks mõõta kord aastas. Riskitegurite järgi välja selekteeritud kõrge riskiga inimeste skriinimine on südamehaiguste puhul kõige efektiivsem. See ongi meie põhiline murekoht – kuidas haigust võimalikult vara avastada, sest ainult varane diagnoos võimaldab tulemuslikku ravi.

Haiguse varasel avastamisel on esmane roll perearstidel. Perearst selgitab välja kõrge riskiga isikud, kes tema juurde satuvad, kas siis autojuhilubade uuendamiseks tervisetõendit saama või gripisümptomite raviks. Siis on perearstil võimalik mõõta kõiki riskitegureid ja kui selgub, et riskitase on kõrge, saata patsient edasi kardioloogile. Kardioloog teeb täpsemad uuringud ja vaatab, kas kahjustus on juba tekkinud.

Kõrgvererõhktõbe ravivad perearstid, kuid kui haigus ei allu ravile ja tekib kahtlus, et kõrge vererõhk on põhjustatud mõne teise organi kahjustusest, siis tegeleb sellega kardioloog, kes saab kasutada erinevaid uurimismeetodeid. Perearstide roll on eelkõige ennetav ja krooniliste stabiilsete südamehaiguste ravis.

Väga oluline on ka patsiendi enda roll ja koostöö arstiga. See tähendab, et patsient peab võtma talle välja kirjutatud ravimeid. Sellega hoiab ta ära haiguse halvenemise ja väldib kiirabisse pöördumist ja erakorralise meditsiini osakonda sattumist.

Eestis on olemas kõik põhilised ravimigrupid, mida me vajame südamehaiguste raviks. 2016. aastal on oluliselt täiendatud südamepuudulikkuse ravijuhiseid nii Euroopas kui ka Ameerikas. Kasutusele on võetud uusi ravimeid ja ravimeetodeid, millest mõned on juba kättesaadavad ka Eestis. Näiteks on kasutusel uued resünkroniseerivad südamestimulaatorid, mis aitavad südame vatsakestel üheaegselt kokku tõmmata.

Neile, kelle süda kipub seisma jääma, on elektrišokiaparaadid, mille tööd saab monitoorida vastavate arvutiprogrammide abil. Vahel näeb õde arvutist, kuidas inimene on öö jooksul kümme korda ära surnud, kuid aparaat on teda elustanud ja patsient ei pruugi seda teadagi.

Sellise patsiendi saab kohe hommikul haiglasse kustuda. See teenus on olemas mõlemas regionaalhaiglas, nii Põhja-Eesti regionaalhaiglas Tallinnas kui ka Tartus Ülikooli kliinikumis. Raskematel juhtudel saab kaaluda ka südamesiirdamist ja südame tööd abistavate pumpade kasutamist. Kõike seda võimaldab tänapäevane meditsiin.

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.