MAALEHE VIDEO: Metsadesse peitunud kraatrid – on need taevast päritolu või ainult müüt?

Rahvasuus nimetatakse meteoriidikraatriteks kümneid Eesti maapinnavorme. Geoloogid pole aga sugugi mitte kõigi puhul kinnitanud, et need on kosmilist päritolu. Maaleht uuris, miks see nii on.

Põlvamaal on kaks huvitava nimega paika. Need on Põrguhaud ja Sügavhaud. Kuigi teatmeteosed nimetavad neid kindlas kõneviisis meteoriidikraatriteks, ei ole geoloogide analüüsid seda kinnitanud.

See on aga muutumas, sest üsna pea avaldatakse Ilumetsa kraatrite kohta värske analüüs. Ilumetsa Põrguhaua kraatrist võeti viimased proovid sel suvel ja need on paljulubavad.

„Ilumetsast ei ole leitud meteoriitset ainest, ei ole löögikoonuseid, ja kui seal ka plahvatus on toimunud, siis ei ole need rõhud olnud piisavalt suured selleks, et tekitada mingisuguseid mineraloogilisi muutusi,“ ütles Tartu Ülikooli ökoloogia- ja maateaduste instituudi geoloogia vanemteadur Jüri Plado.

Seega seniste geoloogidele teadaolevate andmete kohaselt pole Ilumetsa kraatrid meteoriitset päritolu, kuigi neid on nii aastakümneid nimetatud ja välja reklaamitud.

Küsimusele kas Ilumetsa siiski võib olla meteoriitset päritolu, vastas Plado: „See on tõenäoline, see on väga tõenäoline, ja ma arvan, et me oleme üsna lähedal ka selle kraatristruktuuri meteoriitse päritolu tõestamisel.“

Pikemalt loe Ilumetsa ja veel mitme Eesti tõestamata meteoriidikraatri kohta Maalehe digilehest.

Vaata ka Maalehe Eesti meteoriidikraatrite videodokumentaali esimest osa:

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.