Ministeeriumi audit soovitab Toomas Hendrik Ilveselt tagasi nõuda 171 000 eurot

Täna valminud rahandusministeeriumi audit soovitab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel endiselt presidendilt Toomas Hendrik Ilveselt tagasi nõuda 90% OÜ Ermamaale antud toetusest. See tähendaks, et Ilves peaks 190 000 eurosest toetusest tagasi maksma 171 000 eurot, kirjutab Ärileht.

Täna kell 15 avalikustab EAS, millise otsuse nad lähtuvalt auditite soovitusest teevad. Rahandusministeerium soovitab aga lähtuda nende nõuandest – tagasi nõuda 90 protsenti, mis arvestab proportsionaalselt, et Ärma talu oli avatud avalikkusele turismitaluna vaid kuus kuud nõutud viiest aastast (ehk 60 kuust).

Ka EAS-i tellitud audit sõnastab, et “lõpliku otsuse tõlgendus ei ole kooskõlas tavaliselt projektide sihipärase elluviimise viie aasta nõude mittejärgimise puhul kasutatud lähenemistega”. Samuti osutatakse, et ei ole arusaadav, miks tehti otsus just selline ehk kõrvale jäeti “taotlejale ebasoodsamad ning tagasinõude summat potentsiaalselt suurendavad tõlgendused”.

Ministeerium on aga konkreetsem: rahandusministeerium osutab, et teiste toetuse saajate puhul on EAS 2011. ja 2012. aastal rakendanud tagasinõude arvutamist vastavalt sihtotstarbeliselt kasutatud ajale. “Näiteks on EAS mittesihipärase kasutamise ajalisest proportsioonist lähtuva tagasinõude otsuse teinud teisele toetuse saajale 5. märtsil 2012. a ehk kolm nädalat enne OÜ-le Ermamaa tehtud otsust,” ütleb ministeeriumi nõuandev töö.

Rahandusministeeriumi nõuandva töö tulemus:

  1. OÜ-le Ermamaa tehtud otsused.Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi EAS) otsusega oli projekti siht- otstarbeline kasutamine ajutiselt peatatud, see pidi jätkuma jaanuaris 2017. a. EAS tegi 2012. aastal OÜ-le Ermamaa otsuse, mille kohaselt kuulub projekti tegevustega mittejätkamisel tagasimaksmisele 10% toetusest, põhjendusega, et osaliselt on projekti eesmärgid täitnud Vabariigi Presidendi külaliste võõrustamine ning seetõttu ei lähtunud EAS tagasinõude määramisel mitte sihtotstarbeliselt kasutatud aja proportsioonist, vaid sättest, mille kohaselt on rikkumise suurust raske hinnata.
  2. Üldreegel.

    Struktuuritoetuse seadusest tuleneb kohustus hoida toetusega soetatud või renoveeritud vara sihtotstarbeliselt kasutuses viis aastat. Viie aasta sihtotstarbelise kasutamise nõude mittetäitmisel on rikkumise rahaline mõju (tagasi nõutava summa suurus) arvutatav, olles proportsionaalne mittesihtotstarbeliselt kasutatud ajaga.

  3. Sarnased kaasused.

    Toetuse saajate puhul, kes ei ole toetusest rahastatud objekte sihtotstarbeliselt kasutanud, on EAS 2011. ja 2012. aastal rakendanud tagasinõude arvutamist vastavalt sihtotstarbeliselt kasutatud ajale. Näiteks on EAS mittesihipärase kasutamise ajalisest proportsioonist lähtuva tagasinõude otsuse teinud teisele toetuse saajale 5. märtsil 2012. a ehk kolm nädalat enne OÜ-le Ermamaa tehtud otsust. Tegemist on küll struktuuritoetuse järgmise perioodi (2007-2013) projektidega, kui sihipärase kasutamise nõue on identne ning mõlemale perioodile kehtib sama toetuse tagasinõudeid reguleeriv määrus.

  4. Korraldusasutuse mitteametlik nõuanne.

    Veebruaris 2012. a, poolteist kuud enne otsuse tegemist, saatis Rahandus- ministeeriumis paikneva korraldusasutuse jurist EAS-ile kommentaarid OÜ Ermamaa otsuse projektile ning andis soovituse lähtuda tagasinõude suuruse määramisel sihtotstarbeliselt kasutatud aja proportsioonist.

  5. Sihtotstarbeline kasutamine kestis pool aastat.

    OÜ Ermamaa on toetusega ehitatud ja renoveeritud vara sihtotstarbeliselt kasutatud kuus kuud. EAS on 2012. aasta otsustes viidanud 17 kuu pikkusele sihtotstarbelise kasutamise perioodile, kuid on eksinud reeglite tõlgendamisega. Struktuuritoetuse seadus näeb üldreeglina ette nõude kasutada objekti sihtotstarbeliselt viis aastat alates toetuse taotluse rahuldamise otsusest, kuid meetme määrused võivad seda nõuet täpsustada. OÜ-le Ermamaa antud toetuse aluseks olnud meetme määrus nägi ette korra, et sihtotstarbelist kasutamist arvestatakse alates toetuse saajale tehtud viimasest väljamaksest ehk alates objekti valmimisest. Viimane väljamakse tehti OÜ-le Ermamaa 07.03.2007. a ning projekti sihtotstarbelise kasutamise peatumine on vastavalt OÜ Ermamaa avaldusele EAS-i 20.11.2007. a otsuses fikseeritud kuu täpsusega – august 2007. Eeltoodust lähtudes saab toetusega ehitatud ja renoveeritud vara sihtotstarbelise kasutamise perioodiks lugeda kuus kuud.

  1. Kahju suurust on võimalik hinnata.

    EAS on 2012. aasta otsuses kasutanud alusena toetuse tagasinõudmist reguleeriva määruse sätet, mille kohaselt juhul, kui ei ole võimalik tekkinud kahju suurust hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, nõutakse tagasi 5% toetusest, võimalusega, et tagasinõude määra võib põhjendatud juhtudel suurendada 10%-ile või 25%-le sõltuvalt rikkumise raskusest. EAS-i valitud aluse kohaldamine ei ole põhjendatud, sest tegemist ei ole olukorraga, kus tekkinud kahju suurust ei oleks võimalik hinnata – rikkumise suurus on määratav vastavalt sihtotstarbeliselt kasutatud ajale. Lisaks ei ole EAS otsuses sisustanud 10% tagasinõude määra valimise põhjuseid 5% või 25% asemel. Otsuses on ilmne vastuolu – toetuse abikõlblikkuse vaates luges EAS 90% ulatuses kohustuse täidetuks (määrates vaid 10% tagasinõude), samas sihtotstarbelise kasutamise aja vaates oli EAS-i käsitluses täitmata 71% ehk 43 kuud (audiitorite hinnangul 90% ehk 54 kuud) ning kohustuse täitmiseks määrati vastav lisaaeg.

  2. Vabariigi Presidendi külaliste võõrustamine ei ole käsitletav projekti eesmärkide täitmisena.

    Eraldi vajab hindamist EAS-i 2012. aasta otsuses toodud põhjendus, mille kohaselt Vabariigi Presidendi külaliste võõrustamine on osaliselt täitnud OÜ Ermamaa projekti eesmärgid.
    EAS on 2012. aasta otsuses põhjendanud tagasinõude aluse valikut asjaoluga, et OÜ Ermamaa valdustes on pärast projekti sihtotstarbelise kasutamise peatamist võõrustatud arvukalt Vabariigi Presidendi välis- ja kodumaiseid külalisi. Siit tulenevalt leidis EAS, et OÜ Ermamaa on projekti eesmärgi osaliselt täitnud ehk tutvustanud Eestit kui turismi sihtkohta ning olnud avatud Presidendi külalistele, kellele on pakutud projekti äriplaanis lubatud teenuseid. Nimetatud osaline täitmine on EASi otsuses käsitletud asjaoluna, mida on raske hinnata kahju suuruse määramiseks ning seeläbi tõi EAS selle aluseks 10% tagasinõude määra kasutamisele.

    Eeltoodud käsitlus ei ole kooskõlas EAS-i 2007. aasta otsusega rahuldada OÜ Ermamaa taotlus peatada äriplaanis toodud põhitegevus – majutus- ja konverentsiteenuste osutamine avalikkusele. EAS-i otsuses ei nähtud ette võimalust lugeda Vabariigi Presidendi külaliste võõrustamist projekti eesmärkide täitmiseks ajal, mil projekti tegevus on peatatud.

    OÜ-le Ermamaa anti toetus meetme tootearendustoetuse alt, mis keskendus turismitoodete loomisele, täpsemalt majutusettevõtete ehitamisele ja renoveerimisele. Meetme konkreetse osa eesmärk oli turismiteenuste ja -toodete valiku mitmekesistamine. Meetme teistes osades ettenähtud võimalusi (turundus, Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine) OÜ Ermamaa projekt ei sisaldanud. Laiem mõju (turistide teadlikkus Eestist kui sihtpunktist) pidi projekti äriplaani järgi saabuma läbi turismiteenuse osutamise.

    Pärast seda, kui OÜ Ermamaa oli projektikohase tegevuse peatanud (sh peatanud turismiteenuse osutamise) ning andnud kompleksi allrendile Toomas Hendrik Ilvesele, ei olnud OÜ-l Ermamaa võimalik turismi- ja majutusteenuseid osutada. Eeltoodust lähtudes ei saa projekti peatamise ajal toimunud tegevusi lugeda turismiteenusteks ei turismiseaduse mõistes ega meetme määruses ette nähtud tegevuste vaates.

    EAS-i 2012. aasta otsuses viidatud külaliste näol on tegemist riikliku institutsiooni – Vabariigi Presidendi – külalistega. Sellisel juhul saab OÜ Ermamaa valduses toimunud külastusi lugeda riikliku institutsiooni – Vabariigi Presidendi – külaliste võõrustamiseks, millega seotud kulud kattis Presidendi kantselei, mitte OÜ Ermamaa projekti eesmärkide täitmiseks.

    Oluline on vaadata ka toetuse laiemat eesmärki. EAS-i antud toetuse siht oli eraettevõtja tegevuse toetamine, et areneks välja ettevõtte võimekus äriplaani täites toimida avatud majutusasutusena ning konverentsikeskusena, mis tegutseb eesmärgipäraselt vähemalt viis aastat.

    Ettevõttele pandud ülesannete peatamine ning nende n-ö asendamine riikliku institutsiooni – Vabariigi Presidendi – külalistega ei täida antud toetuse eesmärki. Sellisel juhul kujuneb olukord, kus riikliku tegevuse raames justkui võetakse üle projekti eesmärkide täitmine. Kui aga projekti eesmärke täidab toetust saanud eraettevõtte asemel teine isik (riik), siis muutub eraettevõtjale eraldatud toetus mitteabikõlblikuks – projekti tegevusi täidab toetuse saajast erinev isik. Projekti ja selle tegevuste üle andmine teistele isikule eeldab eelnevat kokkulepet toetust andnud asutusega (antud juhul EAS) ning tingimuste üle vaatamast, et tegevused üle võttev isik jätkaks projekti rakendamist ettenähtud kujul.

    Siinkohal on oluline märkida, et Vabariigi Presidendi külaliste võõrustamine OÜ Ermamaa valdustes omab kindlasti positiivset mõju Eesti kui turismisihtkoha tutvustamisele. Kuid sellel juhul on tegemist Vabariigi Presidendi tegevusest kantud tulemustega, mitte OÜ Ermamaa korraldatud projektikohase tegevusega.

Audiitorite hinnang:

  1. Toetust saanud vara sihtotstarbelise kasutamise lõpetamisel ettenähtust varem tuleb rikutuks lugeda eelkõige sihtotstarbelise kasutamise ajaline nõue. Siit lähtudes tuleb tagasinõude suurus määrata proportsionaalselt perioodiga, mil sihtotstarbelise kasutamise nõuet ei täideta, seda nii 2012. a kehtinud kui 2016. a kehtivate õigusaktide kohaselt.
  2. OÜ Ermamaa kasutas valminud majutusasutust ja konverentsikeskust sihtotstarbeliselt kuus kuud ning siit tulenevalt hindavad audiitorid mitteabikõlblikuks 90% eraldatud toetustest ehk 171 353,52 eurot (60 kuust ei kasutatud objekti sihipäraselt 54 kuud ehk 90% ajast).

Audiitorite soovitused:

  1. Audiitorid soovitavad struktuuritoetuse korraldusasutusel ning sertifitseerival asutusel (perioodi 2004-2006 mõistes maskeasutusel) viidatud summa deklareerida Euroopa Komisjonile kui mitteabikõlblik ning algatada protseduur toetuse tagasi maksmiseks Euroopa Komisjonile.
  2. Audiitorid soovitavad EAS-il kui haldusorganil üle vaadata 30.03.2012. aasta otsus nr 1.1-5.1/12/728 ja 11.10.2016. aasta teavituskiri 2012. aasta otsuse rakendumisest ning teha muudetud otsus, kus hinnatakse mitteabikõlbliku toetuse ulatus lähtuvalt toetuse sihipärase kasutamise perioodist.

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.