Suur ülevaade: Millise ajastu korter maksab kõige vähem?

Esimest korda analüüsib Pindi Kinnisvara korterite maksumust nende ehitusaasta järgi, mis annab tervikliku ülevaate, millise ajastu varatüübid kõrgemas ja millised madalamas hinnas on.

Käesolevas analüüsis on aluseks võetud Tallinna 2016. aasta esimese 10 kuu korteriomanditehingute keskmised väärtused. „Tulemused kinnitavad, et aastakümneid raiutud dogma, justkui kinnisvara väärtust mõjutab ainult asukoht, on poolik. Tegelikult määrab paraja annuse kinnisvara väärtusest ka korteri ehitusaasta, täpsemini küll konkreetse ajastu projekteerimistrendid ning ehitusstandardid- ja materjalid,“ ütles Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.

Tabelijärgselt on välja toodud kommentaarid iga ajastu kohta.

Ehitusaasta; hind €/m²
enne 1939: 1920€
1940-1970: 1445€
1971-1990: 1278€
1991-2000: 1470€
2001-2010: 1741€
2011-2016: 1874€

Kommenteerib Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman:

Enne 1939. aastat ehitatud hoonete keskmise kõrge hinnataseme puhul mängib siiski suurt rolli asukoht. On ju nii igihaljas Vanalinna asum kui ka Kadriorg linna tsentris, mis mõjutab omakorda vara väärtust. Samas kuuluvad siia gruppi ka vanad üles vuntsitud toonased linna äärealad, mis täna on kesklinna osaks või selle lähipiirkonnaks – Uus Maailm, Kassisaba, Kalamaja jms. Asukoht on hinnas, selles pole kahtlustki. Kuid hinnas on ka ajalugu, mis selgitab ka selle kategooria kõige kõrgemat ruutmeetrihinda.

Aastatel 1940-1970 ehitati korralikke kivimaju. Iseloomulikuks olid kõrgete lagedega Stalini-aegsed avarad korterid ja väga kompaktse ruumijaotusega tellisest või tuhaplokist nn hruštšovkad. „Kivimaja on ikka kivimaja,“ ütlevad nii eestlased kui ka venelased ja maksavad parema heliisolatsiooni ja soojapidavuse eest ka kõrgemat hinda. Samas on paljude selliste majade tehnosüsteemid juba mitmendat ringi mädad ja vajavad taas vahetuskuuri.

1971-1990 oli paneelmajade ajastu. Ehkki ehitati veel ka hruštšovkasid, kerkisid kümned tuhanded kõigi mugavustega magalarajoonide korterid just sellel ajastul – loodi meile praegusel kujul tuttavad Väike-Õismäe, Mustamäe ja Lasnamäe. Tehingute keskmine hind indikeerib ostjate seisukohta paneelmajade suhtes väga üheti mõistetavalt – paneelmajad on elamufondi autsaiderid, mida ostavad need, kellel raha rohkemaks ei jagu. Piirkonnal pole mingit vahet – ka kesklinna paneelmajad on muudest sama piirkonna korteritest tugevalt odavamad.

1991-2000 loodi väga piiratud hulgal elamuid, kusjuures suur osa neist rajati Lasnamäele Pirita-Kose poolsesse serva. Ehkki vahemaa kesklinnaga on suur, annab eramajade ja metsatukkade lähedus hinnalisa, suurimat rolli mängib aga viimaste paneelmajade värskus võrreldes 1970ndatel või 1980ndatel ehitatud majadega. Hilisemad Lasnamäe mikrorajoonid olid projekteeritud ka märksa elanikesõbralikemaks ning puudust ei ole mänguväljakutest ega haljasaladest.

2001-2010 ehitatud korteritest rajati enamik kinnisvarabuumi eel või ajal. Mõni tegi hästi, mõni halvemini, kuid visuaalselt ehitati need majad siiski uue ajastu standardite kohaselt ning ka nende amortisatsioonitase on keskmisest madalam. Lisaks välisele esteetikale ajab hinna kõrgeks ka asjaolu, et 10-15 aastat vanas korteris on palju sisustust veel kasutuskõlbulik ning sellest tulenevalt on võimalik täielikult möbleeritud korteri eest ka väärikat tasu küsida.

2011-2016. Siin polegi midagi ülearu kommenteerida. Nagu uhiuus auto maksab pruugitust rohkem, maksab rohkem ka uus korter, ükskõik, kas ta asub Koplis, Mustamäel või Kesklinnas. Üks märksõna siiski – tänased uued majad on muutunud oluliselt energiasäästlikemaks ning kõrvalkulude alanemise nimel on ostjad valmis pinna enda eest rohkem maksma.


Katustel varitseb taas surmaoht

Juba esimeste sügiseste lumetormidega varitseb katustel surmaoht, kuna suur temperatuuri kõikumine muudab katustelt alla libisevad jäätunud lumekamakad eluohtlikuks.

Pindi Kinnisvarahalduse kutseline kinnisvarahaldur Elis Liivrand soovitas, et majaomanikud peaksid juba esimeste suuremate lumesadudega põhjalikult hindama katuste lumetõrje vajalikkust. „Kui õnnetus on käes, on hilja takkajärgi tark olla, kerge hooletus võib minna maksma halvemal juhul kellegi elu,“ hoiatas Liivrand.

Tema sõnul saab väiksema katuse puhtaks vähem kui saja euro eest. „Inimeste tervis ja turvalisus on aga hindamatud,“ lisas Liivrand.


Ettevõtjad ootavad pikisilmi Peatänavat

Butiigi- ja restoraniärimehed on Tallinna Peatänava kontseptsioonist lummatud ja ehkki bulvari valmimistähtaeg on teadmatus tulevikus, kätkevad juba praegu nende pikemad laienemisplaanid äritegevust ka Peatänaval.

Pindi Kinnisvara äripindade maakler Silver Ojamets ütles, et Tallinnas on toitlustusasutuste ja butiigiäride jaoks häid kohti vähe. „Viru tänavale ja vanalinna laiemalt kõik ei mahu, Pärnu maanteel otsitakse vitriinidega kaubanduspindasid tikutulega taga,“ rääkis ta.

„Ega meie klientidel muidugi täna äri tegemata jää, kuid pikemas perspektiivis on mitmed butiigi- ja restoraniärimehed lubanud Peatänaval paiknevatele pindadele kolida,“ rääkis Ojamets. „Ettevõtjad on elu ja maailma näinud inimesed ning nad oskavad suurlinnades nähtud jagatud linnaruumi võlusid hinnata,“ kinnitas Ojamets.

„Kogu peatänava merepoolseks väravaks saab ilmselt hetkel juba ehituses olev Porto Franco keskus, mis on väga väärikas stardikoht kontseptsiooni edasi arendamiseks,“ lisas ta. 


Tallinnas tehti 60% korteritehingutest

Eesti 17 suurema linna korteritehingutest moodustasid Tallinna tehingud tervelt 60 protsenti.

Pindi Indeks langes oktoobris 0,5% võrra, 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1242 eurot. Septembris oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1248 €/m².

Kui 2016. aasta septembris tehti indeksilinnades 1341 korteriomandi tehingut, siis oktoobris toimus 1307 tehingut. Võrdluseks- 2015. aasta oktoobris tehti indeksilinnades 1244 korteriomandi tehingut.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et taas hoidis indeksit üleval Tallinna linn, kus tehti eelmisel kuul 805 korteriomanditehingut keskmise ruutmeetrihinnaga 1600 eurot (-3%), mis moodustab 60 suuremate linnade tehingute mahust. „Jääb püsivaks reaalsuseks, et Eesti kinnisvaraturg samastub üha rohkem Tallinnaga,“ lisas ta.

Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks languses veel 11 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 99 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.