Täna asetatakse Haapsalu Vabadussõja mälestussamba juurde küünlaid – möödub 92 aastat samba avamisest

Täna möödub 92 aastat läänlaste Vabadussõja mälestussamba avamisest Haapsalus. Sel puhul on kõik oodatud mälestussamba juurde küünlaid süütama. Kindla kellaajaga üritust ei korraldata, kõik inimesed saavad küünla süüdata siis, kui see neile sobiv tundub.

Novembris 2014 tähistasime Haapsalu Vabadussõja mälestussamba tähtpäevi. Möödus 90 aastat mälestussamba avamisest ja 20 aastat taasavamisest. Taastatud Vabadussõja mälestussammas on püsinud Haapsalu Lossiplatsil 20 aastat.

Ajaloost on teada, et 9. novembril 1924 avatud vabadussamba õhkisid okupandid 19. juunil 1941 ja mälestussammas püsis oma kohal 16 aastat, 7 kuud ja 10 päeva.

Mälestussammas taastati kujur Voldemar Melliku kavandi järgi ja avati 27. novembril 1994.

Üleriigiline Võidupüha tähistamine on toimunud Haapsalus kahel korral, aastal 2000 ja 2013. Tseremoonias on ikka kesksel kohal olnud Vabadussõjas langenute mälestussammas – sammas, mis on püstitatud ja hävitatud, taas rajatud ja sulanud ning jälle taastatud.

Rändnäitus „Haapsalu vabadussõja mälestussammas vanadel fotodel“ on mälestussamba elulugu tutvustanud Läänemaal ja Hiiumaal. Näitused olid avatud Lääne maakonna keskraamatukogus, Asuküla, Ridala, Lihula, Kullamaa, Oru, Nõva ja Taebla raamatukogus ning Haapsalu Nikolai koolis, Haapsalu põhikoolis, Haapsalu sotsiaalmajas ja Hiiumaa kultuurikeskuses.

Vabadussamba sünd 

Nagu mujal Eestis, sooviti ka Läänemaal peale Vabadussõja lõppu jäädvustada riigi iseseisvuse eest langenute mälestust.

Haapsalu Kaunistamise Seltsi algatusel otsustati 1922. aastal rajada Vabadussõjas langenud Läänemaa sõjameestele mälestussammas Haapsalu turuplatsile, tänase nimetusega Haapsalu Lossiplatsile.

1923. aasta 20. jaanuaril oli Haapsalus koosolek, moodustati maakondlik mälestussamba ehitamise komisjon, kuhu kuulusid dr Hans Alver, kunstnik Roman Haavamägi, Peeter Reikmann, Hugo Valma ja Davidoff, kelle otsusel kuulutati välja Vabadussõja mälestussamba kavandi võistlus.

Konkurssil osalesid tuntud kujurid Jaan Koort, Voldemar Mellik ja Anton Starkopf, samuti ka Haapsalu mees Roman Haavamägi.

Võistluse võitjaks osutus Voldemar Melliku kavand, temalt telliti töö ja mälestussamba ehitus.

Nurgakivi pani siseminister Theodor Rõuk VR I/2 29. juunil 1924. Haapsalu Vabadussõja mälestussamba pidulik avamine oli 9. novembril 1924, avas Haapsalu Kaunistamise Seltsi esimees dr Hans Alver. Osalesid siseminister Theodor Rõuk, kes oli 1918. aastal Kaitseliidu Lääne maleva esimene pealik, välisminister Karl Robert Pusta, sõjaministeeriumi esindaja kolonel Aleksander Simon, linnapea Leopold Grönberg ja maavanem Aleksander Saar. Lisaks hulgaliselt aukülalisi ning linna- ja maakonna rahvast. Vaimuliku talituse pidasid EELK õpetaja Artur Soomre ja EAÕK metropoliit Aleksander.

Mälestussamba kõrgus oli 6,1 m ja kaalus 58,4 tonni. Samba materjaliks kasutati dolomiitlubjakivi, mis toodi hobustega Ungru kivimurrust.

Vabadussamba hinnaks kujunes 746 000 marka, mis vabatahtliku korjandusega kokku loodeti koguda. Mitte kergesti ei saadud seda raha kokku. Seda näitavad mitmed kirjad, mis saadeti Voldemar Mellikule ja kus paluti ajapikendust raha lõplikuks tasumiseks. Haapsalu Kaunistamise Selts jätkas ka järgnevatel aastal tööd Vabadussõjas langenute mälestuse jäädvustamiseks. Selle tulemuseks oli seltsi poolt välja antud Vabadussõjas langenud läänlaste album piltide ning elulugudega. Mälestusalbumi hinnaks oli algselt 250 marka ja ilupaberil 325 marka.

1928. aastal alandati albumi hinda seoses väikese läbimüügiga. Vahepealsetel aastatel täiendati albumit puuduvate nimede ja andmetega.

Eestis oli enne II maailmasõda ligemale 170 Vabadussõja mälestusmärki, st mälestussammast ja mälestustahvlit. Meie, Haapsalu ja Läänemaa mälestussammas oli valmimise nimistus kahekümne kuues.

24. veebruar 1925

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistati esimest korda Haapsalu Vabadussõja mälestussamba juures 24. veebruaril 1925. Paraadist võtsid osa juba arvukad maleva allüksused.

Malevlaste, kelle hulgas oli palju vanemaid ja sõjaväes mitteteeninud kodanikke, ilme, seisak ning distsiplineeritud liikumine andis tunnistust, et vähese aja jooksul oldi õppuste alal rahuldavaid tagajärgi saavutatud.

Aastapäeva paraadil osales teiste hulgas Kaitseliidu Lääne maleva Läänemaa ühisgümnaasiumi õppekompanii.

Malevapealiku kohal teenis taas kapten Villem Väeden VR I/3, kes oli sellel ametikohal ka Eesti Vabadussõja ajal.

19. juuni 1941

Vabadussamba avamisest oli möödunud 16 aastat, 7 kuud ja 10 päeva. Eesti rahva kannatuste aastal 1940–1941 õhkisid okupandid oma käsilastega paljud Vabadussõja mälestussambad okupeeritud Eesti Vabariigis.

Enamik Vabadussõja mälestussambaid purustati jäägitult. Nii ka see, Vabadussõja mälestussammas Haapsalu Lossiplatsil.
Vabadussamba õhkimise initsiaatoriks oli tollane linna täitevkomitee esimees, “punane linnapea“ Evald Kaar. Okupandid õhkisid Vabadussõja mälestussamba 1941. aasta 19. juuni ööl dünamiidiga, olles eelnevalt üritanud mälestussammast traktoriga aluselt alla tõmmata.

Punasõduritega piiratud turuplatsil korjati hävitatud mälestussamba tükid kokku. Teadaolevalt veeti enamik tükke kaheksa veoautoga Ungru lennuväebaasi kivipurustajasse, osa aga lebas veel mõnda aega lossimüüri ääres.

Linnas levis teade samba lõhkumisest nagu kulutuli ja juba hommikul vara käisid linnaelanikud samba aset vaatamas, mis oli paksult liivaga üle puistatud. Turule oli aga saadetud rohkel arvul NKVD agente, kes hoolega jälgisid turulviibijaid. Ja kuna päeval ei saadud meelt avaldada, siis oli vahel ööseti samba asemele toodud lillekimp, mis aga enamlike võimumeeste poolt kohe ära korjati.

Mõni päev pärast hävitustööd tekkis samba asemele lillepeenar – sinised, tumesinised ja valged võõrasemad, mis moodustasid kokku rahvusliku trikoloori. Lillepeenra autoriks oli linnaaednik Karlos Tuulik. Haapsalu täitevkomitee esimees Evald Kaar käis aga isiklikult lilli välja kiskumas…

24. veebruar 1942

Haapsalu linnavalitsuse teenistujate poolt püstitati Vabadussõja mälestussamba asukohale jääst vabadussammas 24. veebruariks 1942.

Linna ehitusosakonna tööliste poolt Haapsalu lahelt saetud jääplokid toimetati skautide ühisel jõul mälestussamba asukohale ja pandi püsti.

Ülevaate mälestussambast andis ka 28. aprilli ajaleht Lääne Sõna, mis kirjutas: “Seltskonna ja linnavalitsuse algatusel püstitati turuplatsile endise samba asukohale uus sammas, mis kujunes omapäraselt ilusaks. Sammas oli tehtud jääplokkidest ning selle tipule paigutati urn. Eriti kaunis oli sammas õhtuti, millal seda valgustati elektrilampidega, mis olid monteeritud samba sisemusse. Läbi paksu jääkihi esiletulev valgus andis sambale ilme, nagu oleks see valmistatud marmorist”.

24. veebruaril 1942 toimus Eesti Vabariigi aastapäeva pidulik tähistamine, linnavalituse ja Eesti Omakaitse eestvedamisel Haapsalu turuplatsil.

See Eesti monumentaalkunsti ainulaadne kunstiteos, mille autoriteks olid Haapsalu linna kodanikud, püsis külma talve tõttu üsna kaua, kuni viimaks päikese soojus ta sulatas

Samba autor, kujur Voldemar Mellik

Voldemar Mellik sündis 11. mai 1887 Ida–Virumaal, Lüganuse vallas Purtse külas ja suri 24. novembril 1949 Tallinnas. Oli eesti kujur ja pedagoog.

On teinud mitmeid monumente ja 14 Vabadussõja mälestussammast.

1921 – Narva; 1923 – Lüganuse; 1924 – Vaivara, Põltsamaa ja Haapsalu;

1925 – Äksi; 1926 – Kursi ja Rõuge; 1927 – Alatskivi; 1928 – Otepää ja Järva-Peetri; 1929 – Järva-Madise ja Järva -Jaani; ning 1930 – Rannu mälestussammas.

Voldemar Melliku lemmikmaterjaliks oli pronks ja graniit ning Saaremaa dolomiit. Tema sammastele on omased omalaadne lähenemisviis ja paikkonna iseärasuste arvestamine ja ükski sammas ei korda teist.

Õnneks on enamik tema sambaid taastatud ja see annab ka võimaluse imetleda ennesõjaaegse monumentalkunsti näiteid.

Vabadussõja mälestussamba taasavamine Haapsalus

1990 aastal oli Lääne maakonna arhitekt Tõnis Padu koostanud muuseumi fotode ja Voldemar Melliku kavandi järgi Vabadussamba taastamise projekti. Taastamise otsus võeti vastu Haapsalu linnavalitsuse istungil 31. märtsil 1994. Sambal oleva sõdurikuju modelleeris ja raius välja kujur Vambola Mets. Ehitustööd võttis ette AS Haapsalu Restauraator Tõnu Kase juhtimisel.

Taastamistööd said teoks tänu linnavolikogu poolt reservfondist eraldatud rahale, samuti ka paljude eraisikute ja firmade annetusele.

Vabadussõja mälestussamba nurgakivi panid paika toonane linnavolikogu esimees Ülo Uluots ja linnapea Urmas Sukles 16. septembril 1994 .

Nurgakivi panekul osales ka Kaitseliidu Lääne maleva auvahtkond. Sõduri kuju paigaldati mälestussambale 5. novembril 1994.

Haapsalu Vabadussõja mälestussamba pidulik taasavamine toimus 27. novembril 1994, katte eemaldas Lääne maavanem Hannes Danilov. Vaimuliku talituse viisid läbi EELK praost assessor Tiit Salumäe ja EAÕK ülempreester Emmanuel Kirss. Auvahtkonnas oli Kaitseliidu Lääne maleva aukompanii 80 kaitseliitlasega.  Väljas oli Vabadussõja mälestussamba auvahtkond ja lippurid. Lääne maleva pealik oli Aksel Heidemann.

Vabadussamba avanud inimeste saatused

Haapsalu Vabasussõja mälestussamba avanud dr Hans Alver, täisnimega Hans Otto August Alver, oli Vabadussõjas arst Kuperjanovi pataljonis. Arstide Koja nõukogu liige, Haapsalu linnapea 1929 – 1940 ja Haapsalu Kaunistamise Seltsi esimees 1921 – 1940.

Hans Alver arreteeriti NKVD poolt 14. juunil 1941 ja hukati Sevurallagi vangilaagris 24. aprillil 1942.

Lääne maavanem aastatel 1917–1927 Aleksander Saar arreteeriti 27.02. 1941 ja hukati 01. 04. 1942 Kirovis. Elas Taebla vallas, oli taluperemees. I ja IV Riigikogu, Rahvuskogu ja Riigivolikogu (VI RK) liige.

Leopold Grönberg oli Haapsalu linnapea aastatel 1922-1927, Haapsalu linna volikogu liige, kaugsõidukapten. Põgenes Rootsi, suri Stockholmis 13.08.1949.

Vabadussamba avamisel osalenud siseminister Theodor Rõuk VR I/2 hukkus arreterimiskatsel 21. juulil 1940 oma kodus Tallinnas.

Karl Robert Pusta VR III/1 oli diplomaat ja 1924–25 välisminister. Kahtlustatuna sidemetes vabadussõjalastega vabastati 1935 detsembris saadikuametist ja arreteeriti. 1936 mais mõistis kohus Pusta õigeks. Seejärel elas Pariisis, oli 1939–1940 sealse Eesti saatkonna nõunik. 1940 läks Ameerika Ühendriikidesse, kus tegutses ikestatud rahvaste koostöö organiseerimise alal. 1953 tuli Pusta tagasi Euroopasse, oli Eesti esindaja Prantsusmaal, Hispaanias ja Belgias, elades Madridis, kus suri 4. mail 1964.

Kolonel Aleksander Simon VR I/3 Vabadussõja ajal, alates 21.11.1918, teenis peastaabi reajaoskonna ülemana, alates 04.04.1919 oli esimene Eesti Sõjakooli ülem. Rahuajal teenis vanema käskudetäitja ohvitserina kaitseministri juures. Lahkus Kaitseväeteenistusest 01.09.1927.  Suri 25.09.1960 Saksamaal.

EELK õpetaja Artur Sommer: Selle aasta 20. septembril oli Haapsalus Eestimaa paadipõgenike mälestuspäev. Rannarootsi muuseumi hoovil avasime mälestusmärgi, mis mäletab ja mälestab 1944. aasta sündmusi, mil üle Läänemere asus mereteele tuhandeid eestlasi. Keskpäeval toimus Haapsalu toomkirikus mälestusjumalateenistus, avati mälestustahvel kuuele hukkunud Eesti kirikuõpetajale. Teiste hulgas on mälestustahvlil kirjas ka Tallinna Kaaril koguduse õpetaja Artur Soomre, kes nimede eestistamiseni 1936 kandis nime Sommer.

1924. aasta 9. novembril oli Artur Soomre Haapsalus, viis läbi Vabadussõja mälestussamba avamise vaimuliku talituse. Kirikuõpetaja Artur Soomre ja tema poeg Artur-Heiti hukkusid paadipõgenikena Läänemerel 22. septembril 1944.


Heiki Magnus

Eesti Vabadusvõitlejate Liit – juhatuse liige
Eesti Endiste Metsavendade Liit – juhatuse liige
Eesti Vabadusvõitluse ja Vastupanuliikumise Mälestusliit – juhatuse liige

Kasutatud materjal: ajalehed „Lääne Sõna“ , „Waba Maa“ ja ajalooraamat „Vana – Läänemaa ajaloo radadel II“
Vanad fotod: SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumid, Eesti Ajaloomuuseum ja erakogu.

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.