Kümneaastase liiklusohutusprogrammi tegevused on muutnud liiklust turvalisemaks

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal esitab valitsusele lõpparuande 2003-2015 aasta Eesti rahvusliku liiklusohutusprogrammi tulemustest.

„Liiklusohutusprogrammi lõpparuandest on näha, et viimase kümnekonna aasta jooksul on hukkunute arv langenud. 10 aastaga on vähenenud 45% võrra pimedal ajal juhtunud õnnetuste hulk. Sellele on oma panuse andnud nii investeeringud teedesse, tänavavalgustusse, hoolduskvaliteedi tõus, liiklusohtus- ja helkurkampaaniad, kui ka eelkõige noortele liikluskäitumise õpetamine. Parandatud on liiklusseadust, muutes selle selgemaks ning liikluskorralduse ohutumaks,” ütles Michal. “Uue 2016-2025 liiklusohutusprogrammi eesmärgiks on vähendada 2012-2014 perioodi keskmist (82) liiklussurmade arvu vähemalt poole võrra 40-ni ja saavutada olukord, kus liiklusõnnetustes raskesti vigastatute arv ei ületaks kolme aasta keskmisena 330 inimest aastas,” lisas minister.

Eesti esimese rahvusliku liiklusohutusprogrammi 2003-2015 eesmärgiks oli saavutada 2015. aastaks olukord, kus Eestis liiklusõnnetustes hukkunute arv ei ületaks 100 inimest. 9. veebruaril 2012. aastal kinnitas Vabariigi Valitsus täiendatud „Eesti rahvusliku liiklusohutusprogrammi 2003–2015“, millega korrigeeriti aastaks 2015 seatud liiklusohutuse strateegilist eesmärki. Uueks eesmärgiks sai vähendada 2015. aastaks liiklussurmade arvu ja saavutada olukord, kus liikluses ei hukkuks kolme aasta keskmisena enam kui 75 inimest aastas ja liiklusõnnetustes vigastatute arv ei ületaks aastate 2013-2015 keskmise väärtustena 1500 inimest aastas.

Aastate 2013-2015 keskmine aastane liiklusõnnetustes hukkunute arv oli 75 inimest. 2015 aastal oli hukkunuid kolme aasta keskmisest vähem – 67. Vigastatute arvu vähendamise prognoos osutus optimistlikumaks kui tegelikkus, perioodi keskmine vigastatute arv oli 1746 inimest.

Kõige suurem liiklusõnnetuste arvu langus viimase kümne aasta jooksul (2003-2005 keskmine liiklusõnnetuste arv vs 2013-2015 keskmine liiklusõnnetuste arv) on toimunud talviste liiklusõnnetuste osas, mida on toonasest 56% vähem. Sellise muutuse põhjuseks võib pidada nii talihoolduse paranemist, kui ka nõuete karmistamist ja sõidukite tehnoloogilist arengut.

Pimedal ajal juhtunud liiklusõnnetuste arv on 10 aasta jooksul vähenenud 45% võrra. Liikluses elu kaotanud laste (kuni 17-aastaste) arv on samuti kahanenud. Olukorra paranemisele on aidanud kaasa eelkõige sõidukijuhtide riskikäitumise vähenemine, aga ka laste eakohase turvavarustuse kasutamine sõiduautos. Algkooliealiste jalakäijate ja ratturite ohutust on oluliselt tõstnud kergliiklusteede võrgustiku arendus, lastele liikluskäitumise õpetamine: näiteks jalgratturi koolituse läbiviimine, ja sagedasem helkuri kasutamine laste seas.

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.