Läänemaal on algkooliõpilaste keskmine koolitee pikkus 3,4 km

2015. aastal käis iga kolmas 1.-3. klassi õpilane kuni ühe kilomeetri kaugusele kooli. Algkooliõpilase keskmine koolitee on 3,2 kilomeetri pikkune ning maakonniti on kõige pikem koolitee Hiiumaa õpilastel.

Kui vaadata kaugusi lähima koolini on näha, et 58% 1.-3. klassi õpilaste puhul on lähim kool kodule lähemal kui üks kilomeeter. Kuid sageli ei käi laps lähimas koolis. Põhjused on erinevad: õppekeel, kooli spetsialiseerumine (muusika/reaalained), prestiiž, kooli asumine teises omavalitsusüksuses, ühistransport.

Lähim koolitee on keskmiselt 1,7 kilomeetri pikkune – ligi kaks korda lühem sellest, kus laps tegelikult koolis käib.

Läänemaal algkooliõpilaste teekonna pikkus lähima koolini keskmiselt 2,3 km, ent koolini, kus ka tegelikult õpitakse, on maad keskmiselt 3,4 km.

Eesti maakondades on kõige pikem koolitee Hiiumaa algkooliõpilastel, kelle keskmine koolitee on viie kilomeetri pikkune. Kõige lühem on keskmine koolitee Ida-Viru maakonnas, vaid 2,3 kilomeetrit.

Kõigis maakondades on keskmine tegelik koolitee vähemalt ühe kilomeetri võrra pikem lühimast võimalikust kooliteest.

screen-shot-2016-11-23-at-10-07-32

Tänavu tähistab Eesti statistikasüsteem 95. aastapäeva ja seetõttu vaatas Statistikaamet ka kui pikk oli õpilase koolitee ligi sajand tagasi. Tänapäeva algkooliõpilase keskmine koolitee on 700 meetrit pikem, sest 1922. aastal oli keskmine koolitee 2,5 kilomeetri pikkune. Kui ligi sajand tagasi käis iga neljas 1.–3. klassi õpilane kuni 1 kilomeetri kaugusele kooli, siis 2015. aastal iga kolmas.

Ülle Valgma, Statistikaameti kartograaf


Metoodika

Koolitee pikkuse arvutamisel on kasutatud Eesti hariduse infosüsteemi 1.–3. klassi õpilaste andmeid seisuga 1. september 2015, Statistikaameti rahvastikuarvestuse andmebaasi andmeid seisuga 1. jaanuar 2016, samuti Maa-ameti andmeid. Kaugus koolist on arvutatud olemasolevaid teid ja nende kulgemist arvesse võttes. Kasutatud on ArcMap Network Analyst tarkvara. 

Andmete ajaline erinevus võib olla põhjus, miks osa õpilaste kool ja elukoht asusid üksteisest ebamõistlikult kaugel. Näiteks asus kool Narvas ja elukoht Tallinnas, mis ei ole kindlasti algkooliõpilase igapäevane koolitee. Samas näitab see ka elukohaandmete kvaliteeti registrites. Kooliteed, mille pikkus ületas 30 km jäeti analüüsist välja.

2016. aastal tähistab Eesti statistikasüsteem 95. aastapäeva. Eesti Vabariigis asutati 1. märtsil 1921 Riigi Statistika Keskbüroo, mille juhiks sai Albert Pullerits. Seda kuupäeva võibki pidada Eesti statistika sünnipäevaks. Statistikaamet avaldab aasta jooksul huvitavamaid noppeid 1920. aastate statistikaväljaannetest võrdluses sama valdkonna viimatiavaldatud näitajatega.

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.