Loomakaitse selts kutsub valima kolme kõige loomasõbralikuma ja -vaenulikuma teo vahel

Eesti Loomakaitse Selts (ELS) kuulutas 16. aastat järjest avatuks aasta kõige loomasõbralikuma ja -vaenulikuma teo konkursi. Oktoobri- ja novembrikuu jooksul Eesti inimestelt laekunud ja kõige enam nimetatud lugude vahel kutsub ELS detsembrikuus hääletama.

Viimased kolm aastat on selts kutsunud üles inimesi kõige loomasõbralikuma ja -vaenulikuma teo valimisel osalema kampaania algusest peale: oktoobri ja novembri jooksul on saatnud mitmed inimesed enda arvamuse 2016. aastal Eestis aset leidnud kõige eeskujulikumatest ja kõige taunimisväärsematest loomadega seotud ning avalikkuse tähelepanu pälvinud tegudest.

Detsembrikuu jooksul kutsub ELS aga oma kodulehel hääletama lõppeva aasta kõige loomasõbralikuma ja -vaenulikuma teo poolt. Jaanuaris kuulutab selts välja kaks kõige enam hääli saanud lugu.

Kõige loomasõbralikuma teo kandidaatideks on tänavu Tartu ja Pärnu linnavõimude otsus keelata etendustes metsloomi kasutavate tsirkuste esinemine, Tallinna uue loomade varjupaiga avamine ja loomasõber Marko Männiste poolt Tallinna tänavalt paduvihma kätte jäänud kassipoja päästmine.

Kõige loomavaenulikemate tegudena tõid ettepanekuid teinud inimesed välja Keskkonna- ja Maaeluministeeriumide otsuse lubada karusloomafarmidel Eestis tegevust jätkata, metsloomi kasutava rändtsirkusele Zoo Impeerium esinemise Eesti linnades ja jõhkardi poolt abitute puuriloomade Paljassaare poolsaarele viimise ja nende jätmise saatuse hooleks.

“Loomad oma heaolu eest kahjuks ise kosta ei saa, see on meie, inimeste, ülesanne tagada, et loomade elu oleks õnnelik, täisväärtuslik ja elamist väärt. Kõige loomasõbralikuma ja -vaenulikuma teo kampaania eesmärk on suunata Eesti inimesi enda ümber toimuvat rohkem märkama, julgustama kaaskodanikke heategudele ja õpetama eluliste näidete varal, millised inimeste teod põhjustavad loomadele palju kannatusi, kuidas oleks tulevikus võimalik neid ära hoida ning kuidas on igaühel võimalik abivajavaid loomi aidata juba täna,” sõnab ELS-i hädajuhtumite juht Maaja Mäll.

Eesti Loomakaitse Selts on 2000. aastast tegutsev loomasõpru ühendav mittetulundusühing, mille missiooniks on abi vajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine.


Kõige loomasõbralikuma teo kandidaadid:

Tartu ja Pärnu linnavõimude otsus keelustada linnas metsloomi kasutavad tsirkused – Oktoobris ja novembris andis Tartus etendusi Zoo Impeeriumi tsirkus, mis tõi publiku ette mitmeid trikitavaid loomi – ahve, rebaseid, koeri, tuhkruid, aga ka krokodille, sebrasid, ninakarusid ning koguni pelikani. Et selle vastu pahameelt näidata, toimus 26. oktoobril Tartus, A Le Coq spordihoone esisel parkimisplatsil loomakaitsjate poolt korraldatud meeleavaldus loomade kasutamise vastu tsirkustes. Ehkki Tartu linnapea Urmas Klaas sõnas esialgu, et see, kelle spordihoonet haldav Sihtasutus Tartu Sport oma maale tegutsema lubab, on linnapea sihtasutuse enda otsustada, tõdes ta, et isiklikult ta metsloomatsirkust ei toeta. Kuna Zoo Impeerium oli tekitanud loomaõiguslaste seas siiski väga tugevat vastuseisu lubas Urmas Klaas, et rohkem metsloomi kasutavad tsirkused linnalt enam avaliku ürituse luba ei saa. 17. novembril teatas ka Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, et edaspidi loomatsirkused Pärnusse oodatud ei ole. Loe lisa siit ja siit

Tallinnas uue loomade varjupaiga avamine – 1. juulil andsid Tallinna linnavõimud tegutsemisloa uuele kodutute loomade varjupaigale, mis vastutab hüljatud loomade varjupaika jõudmise eest Tallinnas. Linna uuel lepingupartneril Varjupaikade MTÜ-l, on varjupaigad ka Läänemaal, Pärnus, Valgas, Viljandis, Virumaal ja Võrus. Uue varjupaiga ruumid avati pidulikult 4. augustil ning loomi saab külastada aadressil Paljassaare tee 85. Ruumid mahutavad 40 koera ja 120 kassi, samuti leiavad seal peavarju hüljatud väikeloomad. Loe lisa siit ja siit

Kassipoja päästmine uppumissurmast – 10. juulil oli Tallinna kesklinnas nii tugev vihmasadu, et tulvavesi põhjustas paaril tänaval koguni uputuse. Marko Männiste  oli parajasti vennaga koju sõitmas, kui märkas Jõe tänaval vihma kätte jäänud läbimärga kassipoega, kes veemassiivi eest varju püüdis leida. Männiste jooksis autost välja, tõi külmast ja ehmatusest väriseva kassikese ära ning viis ta koju, kus kuivatas looma ning andis talle süüa. Päästetud kassipoeg sai vihmale viitava nime – Tilk. Noormees võttis ühendust loomakaitseorganisatsiooniga, kes aitas kiiresti õnnesärgis sündinud leidlapsele kodu leida. Loe lisa siit ja siit


Kõige loomavaenulikuma teo kandidaadid:

Ministeeriumide otsus karusloomafarme mitte keelata. Vaatamata sellele, et nii Eesti loomade eestkosteorganisatsioon Loomus, loomaõiguslusorganisatsioon PETA kui ka Eesti moeloojad olid tänavu varasemalt nõudnud riigikogu maaelukomisjonilt karusloomakasvatuse keelamist, oli Keskkonnaministeeriumi seisukoht, et karusloomade kasvatamisel probleemsed kohad on eelkõige võõrliikide loodusesse pääsemine ja karuslooma kasvanduste nõuetekohane sõnnikumajandus, kuid ministeeriumi hinnangul on see olukord viimastel aastatel paranenud. Ka Maaeluministeerium oli seisukohal, et juhul kui on täidetud loomade pidamise ning loomade surmamise nõudeid, võivad karusloomakasvatused edasi tegutseda. Tänavu oktoobris jõudsidki ministeeriumid ühisele seisukohale, et karusloomafarmide tegevus peaks jätkuma ning vastav ettepanek edastati ka valitsusele. Karusloomakasvatused on aga loomade suhtes julm äri: vangistuses hoitavad karusloomafarmide loomad sünnivad kevadel ning eraldatakse oma emadest väga varakult. Loomade tapmine toimub farmides enamasti novembrikuus. Sõltuvalt loomaliigist kasutatakse karusloomafarmides erinevaid tapmismeetodeid: rebaste puhul kasutatakse tapmiseks elektrišokki suhu ja pärakusse, minkide puhul gaasitamist ning tšintšiljadel kaela murdmist. Loe lisa siit ja siit

Metsloomi kasutava rändtsirkuse Zoo Impeerium Eestisse lubamine. Tänavu oktoobris – novembris  külastas Eestit rändtsirkus Zoo Impeerium, mille programmis kasutatakse lisaks muudele etteastele ka metsloomi: ahve, ninakarusid, sebrasid, rebaseid, kährikuid, tuhkruid, aga ka krokodille, pelikani ja okassiga. Tsirkuseetenduste korraldajale sai loa etenduste näitamiseks mitmed Eesti paigus. Elvas, Tapal, Pärnus ja Tartus saatis tsirkuseetendusi loomakaitsjate valjuhäälne protest. Tsirkuseloomad ei saa elada loomupärast elu, nende heaolu ei ole võimalik tsirkuses tagada ja dresseerimiseks kasutatakse sageli vägivalda. Metsloomi kasutamine tsirkustes on täielikult või osaliselt keelustatud näiteks Austrias, Belgias, Taanis, Rootsis, Soomes ja Tšehhis. Loe lisa siit

Loomade hülgamine Paljassaare poolsaarele – 7. veebruaril teatati Häirekeskusest Tallinna Keskkonnaameti peaspetsialist Hellika Landsmannile, et aadressil Paljassaare 47 on koos pealtnäha uute puuridega hüljatud hulganisti väiksemaid ja eksootilisi lemmikloomi ning neid pole päästjatel kuskile edasi toimetada. Kokku leiti Paljassaarest hüljatuna 26 looma: 9 merisiga, 4 kääbushamstrit, 4 rotti, 2 deegut, hamster ja 6 papagoid, kellest üks suri. Üks papagoi on rõngastatud vasest rõngaga. Mitmed merisead nägid välja üsna nälginud, hooldamata ja sotsialiseerimata. Kuna kuni 2016. aasta 1. juulini Tallinna ja Harjumaa piires loomadele varjupaiga teenust pakkuv Loomade Hoiupaik pisiloomi lepingujärgselt vastu ei võtnud ning neil puudusid selleks ka sobivad tingimused, võttis Landsmann ühendust Eesti Loomakaitse Seltsiga ja koos leiti loomadele kiiresti vajalik varjualune. Loomad said paigutatud kolme erinevasse hoiukodusse. Loe lisa siit ja siit

Hääletada saab Eesti Loomakaitse Seltsi veebilehel.

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.