Toivo Tomingas: Alla kirjutatakse liitumisleping, mitte kapitulatsiooniakt

Toivo Tomingas. F: Erakogu
Toivo Tomingas. F: Erakogu

Ka täna pidin ootama pärastlõunani, enne kui nüüd juba vanavõitu ajalehed minu postkasti jõudsid. See on tihti nii ja ma olen juba harjunud, et loen õhtuti pigem makulatuuri. Ja tellin seda vaid seepärast, et mõni artikkel väärib mõneks ajaks säilitamist.

22. detsembri Lääne Elu pani mind aga mitmes punktis nördima. Juba juhtkirjas tehakse vihje, et omavalitsusjuhid on piiratud silmaringiga ja ei näe suurt pilti. Kuigi nimesid ei nimetata, on see siiski solvang kümnete inimeste aadressil. Julgen kahelda, kas lehe toimetuses on kompetents neis küsimustes suurem.

Suure pildi mittenägemises ma pigem süüdistaksin vabariigi valitsust ja veelgi enam maavanemaid, kes on lasknud juhtuda Läänemaa jaoks halvimal – Haapsalust ei tehtud viiendat keskust, mis oleks olnud metropol mitmele maakonnale. Tulemused on näha. Isegi Lihula ei pea maakonnakeskust millekski. Kes on siis nüüd need, kes paneks seljad kokku ja ahastaks valitsuse poole, et Lihula ja Hanila tagasi saada? Maakond on marginaliseerunud ja tendents jätkub. Seda ei ole enam võimalik päästa, sest teadupoolest pole peagi isegi maakonnavalitsusi!

Olen huvi ja tunnustusega jälginud hr Ott Valliku pilt-ülevaadet nädalast. Tavaliselt tabavad ja vaimukad karikatuurid solvasid seekord mind ja tuhandeid Ridala valla elanikke. Sügavalt.

Ma ei ole hetkekski nõus, et Ridala vald visatakse ajaloo prügikasti. See on loodetavasti vaid kunstniku ebaõnnestunud ja läbimõtlemata emotsioon. Või paistavad siitki oravate kõrvad?

Ridala vald on olnud kõik 25 aastat, mis tegutsetud, edumeelne ja piisavalt edukas. Ridala vald on väga hästi võimeline jätkama senisel iseseisvuskursil. Me ju teame, et vald liitub linnaga vaid valitsuse käteväänamispoliitika tagajärjel ja sellele hoogsalt kaasa aidanud „viienda kolonni“ tegelaste abil. Kui linn toob välja seisukohad, et ta on teinud suuri investeeringuid ja Ridala rahvas laseb nüüd linna seljas liugu, siis, lubatagu märkida, et vald ja valla rahvas on kõige selle eest, mis linn pakub, alati maksnud.

Linnajuhid võiks peeglisse vaadata ja endale ausalt tunnistada, et nii mõnigi investeering ei tasu ennast kunagi ära. 20 aasta jooksul on linnast lahkunud eelkõige rahva tegusam osa, veerand elanikkonnast ja seda leket ei oska keegi sulgeda.

Murphy seadustes on tõdemus, mis ütleb: „Kui üks asi tahab untsu minna, siis ta ka läheb. Ja kõik, mis sa selle päästmiseks ette võtad, teeb asja ainult hullemaks!“

Uudised ütlevad, et liitumislepingu allakirjutamine leiab aset 27. detsembril toomkirikus. Nojah! See on muidugi koht, mida kogu rahvas teab. Mitte Pusku või Puise, mis linna delegatsioonil segi läksid, kui Ridala volikogu koosolekule pidid minema.

Aga lõpetuseks ütlen veelkord: alla kirjutatakse liitumisleping, mitte kapitulatsiooniakt. Ja kuigi kirikus sõlmitavate lepingute kohta öeldakse, et „mis Jumal on liitnud, seda inimesed ärgu lahutagu“, pole siin ilmas midagi lõplikku. Kui hakkavad ilmnema faktid ja asjaolud, mis ahistavad liituvate partnerite õigustatud ootusi, siis võib juhtuda, et ajaloo prügikasti läheb liitumisleping.

Toivo Tomingas,
ikka veel Ridalast

 

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.