Vaese pere argipäev: lapsed on mu peale tigedad, sest ma ei saa neile midagi lubada

Kehval järjel perede vanemad räägivad tänases Maalehes oma lugusid, mis koguti sadu lapsevanemaid intervjueerides. Milline see Eesti Lastevanemate Liidu uuringust päevavalgele tulnud tõde siis on? Kohati nii vaene, et isegi paljunäinud inimesel tõusevad juuksed peas püsti. Süüdistatakse riiki, kirutakse valitsust ja kapitalismi, samas tänatakse Jumalat ning õnnistatakse toidupanka.

Miks on meie tippsuusatajate saavutused nii haledad?

“Kui kaua te, mehed, veel kartulit maha panete?” küsis sotsiaalteadlane Ülo Vooglaid kord külarahvalt. “Nii kaua, kui jaksame peale maksta!” vastati talle reipalt. Eesti suusatajad oleks otsekui samalt pildilt maha astunud. “Kui kaua veel kavatsete, mehed, suurvõistlusele proovima minna?” – “Ikka seni, kuni viimnegi huviline on teleka eest peletatud!” Sulev Oll küsis erinevatelt spetsialistidelt nõu, mida tippsuusatajatele võiks edaspidiseks soovitada.

Kalju Komissarov on surnud. Elagu Kalju Komissarov!

Kõlab ebakonventsionaalselt, aga samas Sinu moodi, kui öelda kähiseva valuga üsna uhkelt: “Koma pani punkti.” Ikka on valus. Suurt õpetajat meenutab Margus Mikomägi.

Hundijaht läbi – üks pool rahul, teine pahur

Lõppenud hundijahi hooajal kütiti Eestis 114 hunti. Eestis jääb pärast jahihooaja lõppu ringi lippama ligikaudu paarsada susi, ehk umbes sama palju kui Soomes. Põhjanaabrite meelest on seda liiga palju, ning vähemalt Soome ühes piirkonnas Venemaa piiri lähedal on omavalitsus käima pannud nn hunditakso, mis lapsi kodu ja kooli vahel veab, et nad huntide tõttu ohtu ei satuks. Spetsialistide hinnangul pole Eestis selliseks hirmuks põhjust.

Vapper vanaema seljatas kurja haiguse annetajate toel

“Kui terveks sain, läksin Põlvas Maarja kirikusse, kus ma aeg-ajalt pühapäeviti käin, ja panin küünla, et tänada annetajaid, sest nimeliselt ma kõiki neid häid inimesi ju ei tea,” kõneleb 50aastane Anika Mõrd. Aasta eest 11. veebruaril kirjutas Maaleht loo “Vähihaige Põlva naine: pean pidama lapselapsele antud lubadust!”, milles kuue lapse vanaema Anika Mõrd rääkis oma aastaid kestnud võitlusest vähiga. Vähiravifondi Kingitud elu abiga ostetud kallid ravimid peatasid vähi.

Mullu lisandus töötajate ridadesse üle 6000 eaka

Järjest rohkem pensionäre otsustab edasi töötada, tõstes sellega Eesti ELi viie töökaima riigi hulka. Tööhõive määr ehk tööga hõivatute osatähtsus 15–74aastaste hulgas oli mullu 66 protsenti, mis on ELi liikmesriikide seas üsna tipu lähedal, sarnasel tasemel Skandinaavia maade ja Saksamaaga.

Eesti imeuba teeb meist sojavabariigi

“Eesti võib tõesti sojamaaks saada,” usub Lea Narits, kes koos Enn Kaljo ja Maia Raudsepinguga aretasid Eesti esimese sojaoasordi ‘Laulema’ ning pälvisid krahv Bergi nimelise innovatsioonipreemia.

Maanaiste magusad roosid jõuavad Norrasse

Järvamaal Säreveres voolivad osavad naised käsitööna tuhandeid martsipanist roose päevas, enamik sellest magusatoodangust eksporditakse Norrasse tordikaunistusteks.

Eestlaste söömisharjumused erinevad soovituslikust

Keskmise eestimaalase soovitatava ja tegeliku toitumise vahe, mis kindlaks tehtud toitumissoovituste ja uuringuga, on üpris suur. Eestlane õgib palju liha ja magusat, kuid kasulikku kala ja köögivilju sööb vähe.

Lurich kasvab Virumaal ligi viiemeetriseks taieseks

Amandus Adamsoni legendaarne skulptuur Georg Lurichist koos maakera ja maadlusmatiga hakkab ehtima Väike-Maarja keskväljakut.

Inimeseks tegi meid kiirenenud ainevahetus

Tavaarvamuse järgi põletab jooksev inimene rohkem kaloreid kui istuv. Ent vastsed uuringud näitavad, et kütid-korilased põletavad sama palju kaloreid kui mugavad linlased. Kaalu maha jooksmine on võimatu, kirjutab teaduskirjanik Tiit Kändler.

Eesti esimene folkooper Tartu Uues Teatris

Tartu Uues Teatris etenduv “Praktiline Eesti ajalugu” (“PEa”) on teatraalne, muusikaline ja gastronoomiline elurõõmusõõm, kirjutab Margus Mikomägi.

Loe pikemalt Maalehe digilehest.

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.