Mart Sander kaitseb vaimulike põlu alla sattunud HÕFFi: õudusfilm on viimane kristlik kunstiliik

Mart Sander astub välja aprilli viimastel päevadel Haapsalus toimuva õudus- ja fantaasiafilmide festivali kaitseks, millest kohalikud pastorid ühiselt vabaneda on otsustanud, kirjutab Delfi.

Mart Sander: “Nüüd aga pean kurbusega tõstma sule, et suunata see nende kirikuisade vastu, kellel on ilmselgelt moodustunud väga vale pilt nii õudusfilmist kui žanrist, kui ka Eesti ühest sõbralikumast kultuurifestivalist – Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festivalist. Ma teen seda inimesena, kes pole 11 aasta jooksul vahele jätnud mitte ühtegi filmi mitte ühelgi HÕFFil ning sel aastal ka filmitegijana, kelle esimene täispikk mängufilm – õudusfilm – saab HÕFFil oma esilinastuse. Õudusfilm, kus ei ole tilkagi verd ega ühtegi vägisõna.

Aga ma ei argumenteeri emotsioonidega, vaid statistikaga. Õudusfilm on ainult aasta noorem, kui kinokunst üldse – esimene õudukas „Saatana loss“ jõudis vaatajateni juba aastal 1896. Debatt, kas rahva hirmutamine raha eest on ikka eetiline, ei võtnud kunagi õiged tuure üles ning vaibus enne I Maailmasõda, kui sellised meistriteosed nagu „Üliõpilane Prahast“ olid näidanud õudusfilmi kunstiküpse žanrina. Järgnev I Maailmasõda omakorda tõestas, et ükskõik kui õudne õudusfilm ka on – elu on tuhat korda jäledam.”

Loe pikemalt Delfist.

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.