40 aastat järjepidevat tegevust – Karuse Mälumäng tähistab juubelit iseäraliku finaaliga

karuse mälumäng18. mail tähistab oma 40. juubelihooaja lõppu Karuse Mälumäng ühe veidi teistmoodi finaaliga.

Teistmoodi, kuna toimub voor, kuhu on oodatud kaasa lööma ka kõik uued huvilised. Tiim peab olema kuni 5-liikmeline. Vanus pole oluline. Külalisvõistkondade vahel on omaette arvestus ja parimat ootab üllatus. Finaalvooru küsimused paneb kokku võistkond „Idu” ning need on Karuse Mälumängus läbi aegade enne küsitud küsimused.

Karuse Mälumängu teeb eriliseks see, et ta on nüüdseks toimunud järjepidevalt 40 aastat. Mitte küll kõik aastad Kõmsi Rahvamajas (kus ta viimastel aastatel toimunud on). Kolhoosi ajal peaenergeetiku Endel Jänese poolt alguse saanud ühine mõõduvõtmine on toimunud erinevates rahvamajades Hanila vallas ja koguni ka baaris „Mutionu”, trahteris „Kuld Lõvi” ning “Loodna” kõrtsis.

Läbi aegade on mänge juhtinud eri inimesed: 1977-1982 koostas küsimused Vello Jänes, 1983. aastal Vatla kooli õpetaja Toivo Gull, kõige kauem, aastatel 1984-2012, oli eestvedajaks Lembit Pärnpuu, ühel hooajal koostas küsimusi Rein Merila ja juba kolmandat hooaega järjest teevad ja esitavad küsimusi kõik võistkonnad kordamööda.

Kuna kõik mälumängurid on omanäolised, siis on ka igaks vooruks 20 omamoodi nüanssidega küsimust. Sel hooajal võtavad omavahel mõõtu „Aksel”, „Idu”, „Krupender”, „Massu”, „Ogalik”, „Suur Vend”, „Timur”, „Uups!” ja „Ämmatoss”.

Pea igas voorus tuleb esitamisele üks Ülle Pärnpuu poolt otsitud kunstiküsimus, mis on jäänud traditsiooniks tema abikaasa Lembit Pärnpuu aegadest.

On olnud hooaegu, kus igas voorus oli vähemalt üks kirjandusküsimus (tavaliselt luuletuse kohta, mille luges ette Ülle või Lembit Pärnpuu), või üks-kaks muusikaküsimust (taustaks siis sobiv muusikapala plaadilt või lindilt), mille autoriks oli Virtsu kooli õpetaja Piret Leiumaa.

Mälumängijad käivad koos septembrist aprillini iga kuu viimasel neljapäeval. Võistkondi on eri aastatel kokku tulnud Varbla, Kullamaa, Lihula ja Hanila vallast.

Suurem osa mälumängureid on keskealised, aga on ka pensionäre ja koolinoori. Mängimas käivad veel ka mõned liikmed, kes on käinud kohal alates esimestest hooaegadest ja koos uute tulijatega teeb see keskmiseks staažiks umbes 15 aastat.

Liikmete seas on nii pensionäre kui ka ettevõtjaid, riigiametnikke, töölisi, õpetajaid, spetsialiste, autojuhte, õpilasi jne. Eri hooaegadel on võistkondi kümne ringis, mõnel aastal rohkem, mõnel jälle vähem.

On meeskondi, mis on välja kasvanud eelmistel hooaegadel olnud tiimist. Näiteks praegune „Suur Vend” kasvas välja võistkonnast „Väikevend”. Mõni võistkond on vahepeal pidanud väikese vaheaja ja siis jälle liitunud, nii on teinud näiteks „Käbi” ja „Timur”. Ja kõigis meeskondades pole alati 5 liiget, vaid mõnes on ka vähem vastajaid.

Karuse Mälumängu hingamisele annab suure panuse Vello-Kaid Soe, kes on ise 1980. aastate algusest osalenud ja nüüd juba mitmeid aastaid hoolitseb ta veel ka selle eest, et info liiguks ja kõik lauad, toolid, sedelid jne oleks igaks mälumänguks kenasti valmis.

40 hooaega annavad võimaluse kujuneda põlvest põlve edasi kantaval traditsioonil. Näiteks on varem aastaid väiksena mälumängus kaasas käinud lapsest, kes jagas küsimuste-vastuste sedeleid, sirgunud noor, kes nüüd on ise mõne tiimi liige. Abijõududeks on vabatahtlikena tulnud jälle uued noored.

Mäng kestab veel ja nagu ütles Lembit Pärnpuu: kõige rohkem võidavad need mängijad, kes kõige vähem õigeid vastuseid andsid, sest nemad saavad ju kõige rohkem teadmisi juurde…

Lilia Urb

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.