Merle Mäesalu: Sõrmus ema sõrmes

Lapsest saati mäletan oma vanemate sõrmes sõrmuseid. Pärast isa lahkumist kandis ema ka tema oma. Sõrmused ei muuda argielu, kuid annavad sellele sügavama tähenduse.

Pühapäeval on emadepäev.

Kuigi kooseluvorme on mitmeid, mida ka riik tunnustab, on sageli vabaabielus oleva naise unistus, et “küll me ükskord ikka abiellume”. Sest lisaks emaksolemisele on naisele oluline teadmine, et nii tema kui laps(ed) on armastatud, hoitud ja kaitstud. Abielu(sõrmus) on selle sümboolne garantii. Kui oleks minu teha, siis maksaksin kõigile abiellujatele sõrmusetoetust.

Mõistagi seovad inimesi kõige enam kohustused, laste või, irooniliselt öeldes, panga ees. Kuid soovin mõelda, et peret liidab miski muu, vähem proosalisem ja rohkem sümboolsem, armastusel põhinev side — abielu(sõrmus).

Mõni aeg tagasi tehti etteheiteid MTÜle Eesti Naisliit, et aasta ema tiitlit ei anta üksikemale ega vabaabielus olevale emale. Unustati, et tegu on ühe organisatsiooni traditsiooni ja reeglitega, mis ei ole riiklik.

Igaüks võib välja anda oma tiitli. Aasta perekond, aasta ema, aasta isa, ka aasta üksikema ja -isa. Kusjuures viimased vääriks eriti tunnustust. Suisa kangelasemadeks ja –isadeks võib pidada hästi hakkama saavaid üksikvanemaid, kel lasub topeltkoormus nii majapidamise kui emotsioonidega hakkamasaamisel.

Samas kannab iga tiitli väljaandmine sügavamat mõtet, eriti, kui see on saanud oluliseks tunnustuseks ühiskonnas. Selles arutelus lugesin imestusega presidendi ja Riigikogu esimehe hoiakuid, et nad võiksid üle anda igasuguseid tiitleid.

Pereemana olen veendud, et riigi alustala ja eesmärk on tugev perekond. Abielu on selle ilus-armas vormistus. See on traditsioon, mille tähtsusest riigi tasandil kahjuks enam ei räägita. Samas on abielu olemasolevatest kooseluvormidest kõige kindlam tagatis, et lahutust kergekäeliselt ette ei võeta. Kui riigile on oluline tugev pere, siis peaksid kõrged riigiametnikud oma tegude ja hoiakutega abielu tähtsustama.

Me ei suuda muuta teiste käitumist. Kuid oma kodukohas saame abielu väärtustada ja toetada. Tean paljusid vabaabielus olevaid inimesi, kes ei oskagi vastata küsimusele, miks nad pole abiellunud — asjad on nii kujunenud. Mõni ei soovi suuri pidustusi, teisel pole raha, kolmas ei pea oluliseks. Tegelikult on palju kinni hoiakutes — pole enam tavaks. Ka riik ei soodusta abiellumist. Vastupidi, mõni aasta tagasi tõsteti abiellumise riigilõivu.

Linna või valla eelarvest makstav sõrmusetoetus julgustaks abielluma ja vähendaks abiellumise kulusid. Lootuseks tugevamad ja kokkuhoidvamad pered, hoolivad isad, kindlustundega emad.

Haapsalu on populaarne abiellumise paik üle Eesti. Suvisel ajal leidub promenaadil ja piiskopilinnuses hulgaliselt omapäraseid ja romantilisi paiku, kus oma elu olulist rituaali läbi viia. Mitte ainult parim paik abiellumiseks, vaid ka parim paik abielus elamiseks võiks olla Haapsalu eesmärk.

Merle Mäesalu
Ema ja abielunaine

One Response to "Merle Mäesalu: Sõrmus ema sõrmes"

  1. Yoonas   13. mai 2017 at 02:05

    Mina pole ametlikult abielus ja ei vaja tegelikult paberit, et olla hea kaaslane oma elukaaslasele ja hea ema oma lastele. Pulmad of minu meelest vaid selleks, et teha üks suur pidu, aga selleks ei ole mul raha.

    Vasta

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.