Eesti loobub Kroonlinna nullist ja hakkab kõrgusi arvutama Amsterdami järgi

Eesti maakondade kõrgeimad tipud mõõdetuna Amsterdami nullist.

Keskkonnaminister allkirjastas eile geodeetilise süsteemi määruse muudatused, mille alusel hakatakse Eestis sarnaselt teiste Euroopa riikidega arvestama absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes. Kroonlinna nullist, mis oli seni kõrgussüsteemi aluseks, Eestis loobutakse.

“Euroopa kõrgussüsteemile üleminekut on ette valmistatud pikka aega ning nüüd on kindel, et saame Eesti 100. sünnipäeva tähistada juba uutes “kõrgustes”. Kroonlinna nullilt Amsterdami nullile üleminek toob piirkonnast sõltuvalt kaasa 15-24-sentimeetrise absoluutsete kõrgusväärtuste tõusu. Näiteks Suur-Munamägi, mille ametlik kõrgus on praegu 317,2 meetrit, saab kõrgusväärtuseks 317,4 meetrit,” selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler.

Uuele süsteemile üleminekul muutuvad praegused kõrgusväärtused. Seda põhjusel, et enne arvutati kõrgused Kroonlinna merevaatlusjaamas mõõdetud keskmise veetaseme järgi (aastatel 1825-1840), nüüd aga Amsterdami merevaatlusjaama mõõtmiste järgi (aastatel 1683-1684). Seega Suur-Munamägi ei muutu looduses kõrgemaks ja vett ei jää meres vähemaks. Euroopa kõrgussüsteemiga ei vähene ega suurene ka veekogude kaitsevööndi ulatus.

“Euroopa kõrgussüsteemile ülemineku vajaduse on tinginud mitu asjaolu. Näiteks Balti 1977. aasta kõrgussüsteemi vananemine, selle määratlemisel kasutatud ebatäpsed füüsikalised parameetrid ning soov olla Euroopaga ühtses kõrgussüsteemis. Need põhjused viisid otsuseni valmistada ette kõik vajalik Euroopa kõrgussüsteemile üleminekuks,” ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits ning lisas, et aastaks 2000 oli ligikaudu 47 protsenti senistest riikliku kõrgusvõrgu märkidest hävinud, see aga muutis kõrgusmäärangu ajamahukaks ja kulukaks.

Nüüdseks on Maa-ameti korraldamisel ajakohastatud tervet maad kattev riiklik kõrgusvõrk, mis kõrguste lähteandmestikuna võimaldab muuhulgas ka täpset kõrgusmäärangut GPS-vastuvõtjatega.

Enamik Euroopa riikidest, sealhulgas Soome, Norra, Rootsi, Läti ja Leedu kasutavad juba Euroopa kõrgussüsteemi. Seega paljude rahvusvaheliste projekteerimis- ja ehitusprojektide puhul saab hakkama ühe kõrgussüsteemiga ega pea tegelema ümberarvutamisega.

Euroopa kõrgussüsteemi kasutusele võtmiseks on seatud ka kolme kuu pikkune üleminekuperiood. Enne 1. jaanuari 2018 alustatud ehitusprojektid võib lõpuni viia vanas süsteemis.

Rohkem infot Maa-ameti kodulehel:

https://www.maaamet.ee/et/uudised/eesti-hakkab-korgusi-arvutama-kroonlinna-nulli-asemel-amsterdami-nulli-jargi

One Response to "Eesti loobub Kroonlinna nullist ja hakkab kõrgusi arvutama Amsterdami järgi"

  1. usmatu-toomas   22. juuli 2017 at 19:39

    Tavalisele inimesele ei ütle see uusdis midagi “ütleme lahti”ja mis siis !Sellwga kaasneb aga kõikide Eestis kasutatavate kõrgusmärkide muutus kaasa arvatud ka merekaartidel.Keegi ei ole tänaseks veel väljaarvutanud palju see muutus maksma läheb aga odav see ei saa olema.
    Rikkal riigil pole ju probleeme panna mõnikümment või sada miljonit magama ainult selle pärast,et eelmine mõõdistussüsteemi alus pärineb venemaalt.

    Vasta

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.