Triin Toomesaar: Kiusamist saab ja tuleb ennetada

F: Triin Toomesaar.

Triin Toomesaar
SA Kiusamisvaba Kool tegevjuht


17. oktoobril avaldas Läänlase portaal Eleri Pilliroo artikli, milles ta kirjeldab oma kokkupuudet küberkiusamisega ning seda, kui kurnavalt ja pikalt see kesta sai, kuni lahenduseni jõuti.

Kiusamine on tõsine ja Eestis ka sage probleem, mis nutiseadmete ja arvukate suhtluskeskkondade aina argisemaks muutumisega veelgi mitmetahulisemaks arenenud. Kiusamise eest ei suuda enam kaitset pakkuda ka turvalised koduseinad, sest küberruumi laienenud kiusamine tuleb meie laste taskutes või muude ekraanide vahendusel koju kaasa.

Küberkiusamisest rääkides on oluline mõista, et puhtalt e-keskkonnas toimuvat kiusamist esineb harva: suure tõenäosusega kiusatakse küberohvrit ka reaalelus, seda enam, kui on teada, kes need nutikiusajad on. Seetõttu on äärmiselt oluline kogu koolis pühenduda üldisele kiusuennetusele, kuna juhtumite peatamisel, aga ka nende ennetamisel olulised põhimõtted kehtivad nii reaal- kui ka virtuaalruumis ning kõrvalseisjana sekkumise vastutust tuleb osata võtta igal pool.

Kiusamise ennetamiseks on sihtasutus Kiusamisvaba Kool toonud Eestisse Turu ülikooli teadlaste poolt välja töötatud ja rangete kontrollkatsetega uuritud tõenduspõhise programmi KiVa, mis sisaldab nii üldiseid kui ka juhtumipõhiseid tegevusi kiusamise ennetamiseks ja märgatud juhtumite lahendamiseks. Ennetustöö keskendub Eestis 1.-6. klassidele, ent programm tervikuna, sh juhtumite lahendamiseks välja töötatud vestluspõhimõtted on kooliüleseks kasutamiseks.

Põrkume oma töös aeg-ajalt – või mis siin ilustada, ikka päris tihti! – arvamusega, et sellist nähtust nagu kiusamine pole olemas või et tegu on „kasvuraskusega”, millest lapsed varem või hiljem üle saavad. Paljud ja väga erinevad rahvusvahelised uuringud aga toovad esile teistsuguse pildi.

Näiteks on KiVa välja töötanud ning tunnustatud teadlane Christina Salmivalli oma töös selgitanud, et 20 õpilasega klassis on tüüpiliselt paar kiusajat ning paar ohvrit ja ülejäänud lapsed on kas kiusaja kannustajad, tema abistajad või hoopis vaikivad pealtvaatajad, kelle hulgas leidub potentsiaalne kaitsjagi, kui koolipere teadlikult nende esile tõusmist toetada oskab.

Klassis, kus kiusatakse kas või üht last, on kiusamine väga reaalne ja valus probleem ning mitte ohvrile üksinda. Ohvrile, tõsi, on kiusamise tagajärjed ehk kõige otsesemad ja rängemad, tuues kaasa probleeme enesehinnanguga, ärevust, stressi, isegi depressiooni ja suitsiidimõtteid; õpihuvi ja -edukus võivad aegamööda langeda, tekkida võib koolihirm või langeb kiusatu hoopis ühel hetkel koolist välja. Pikaajalise kiusamise ohvril on tulevikus raskem luua lähedasi suhteid ning tal on end tükk aega keeruline väärtuslikuks pidada.

Ent ka kiusajad maadlevad enesehinnanguprobleemidega. Seda enam, et kiusamist kasutataksegi vahendina oma enesetunde ja positsiooni parandamiseks. Kiusajatel on enesetapumõtteid sagedamini kui neil lastel, kes kiusamisega seotud ei ole, ning kui kooliperel ja teistel lähedastel täiskasvanutel ei õnnestu kiusajat oma rollist välja astuda aidata, kasvab selle lapse risk sattuda noorukina kuriteoga arvele.

Kõrvalseisjad – need vähem või rohkem vaikivad kaaslased – maadlevad (samuti) häiritud turvatundega, mis tähendab, et nendegi ärevus ja stressitunne on suurem ja õppimisele on keerulisem keskenduda, kuna iial ei või teada, millal nendest saab järgmine ohver.

SA Kiusamisvaba Kool kutsub Läänemaa koole liituma kiusuennetusprogrammiga

Kõigi nende laste heaolu on võimalik parandada, pühendudes süsteemsele ja järjepidevale kiusuennetusele. KiVa programm on selleks üks parimaid võimalusi, kui vaadata, mida teaduslikud uuringud selle rakendamise edukuse kohta on mõõtnud. Ka Eesti KiVa-koolides igal kevadel tehtavate õpilasküsitluse põhjal on näha, kuidas ohvrite osakaalult 21,5% on 4 rakendamisaastaga jõutud ohvrite osakaaluni 15,7% (siin).

2017/2018. õppeaastal rakendab programmi ligi 50 kooli üle Eesti. Sihtasutuse selgesõnaline ambitsioon on jõuda teadus- ja tõenduspõhise kiusuennetustegevusega kõigi Eesti koolideni ning mõistagi teeme seda väikeste, ent jätkusuutlike sammudega.

Ühe vahe-eesmärgina sooviksime jõuda lähiajal vähemasti iga maakonnani, sh Läänemaani, kus 2017. aasta sügise seisuga pole ühtegi KiVa-programmi kooli.

Kutsume seega üles kõiki Lääne maakonna koole KiVa programmiga liituma. Saates kuni 30. oktoobrini (k.a) aadressile info@kiusamisvaba.ee 1-2-leheküljelise motivatsioonikirja, on koolil võimalus veel sel õppeaastal liituda ettevalmistustegevustega, et alustada programmi rakendamist järgmisest sügisest.

Ettevalmistusperiood tähendab seda, et KiVa programmi rakendamisele pühenduvad koolid läbivad põhjaliku eeltöö, sh koolijuhtidele suunatud seminari, aga ka juhtumite lahendamiseks vajaliku baaskoolituse ning algtaset mõõtva anonüümse õpilasküsitluse 1.-6. klassides.

Aega endast märku anda on küll oktoobri lõpuni, kuid sel juhul peaks koolil olema valmisolek kiirelt n-ö rongile hüpata, sest ettevalmistavad tegevused algavad juba novembris.

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.