Lihula ja Virtsu koolile on aastatuhande algus olnud jalgpallis võituderohke

Saabunud sügis tähendab ühtlasi seda, et lõppema hakkavad erinevad võistlused jalgpallis. Seda nii Eesti noorte meistrivõistlustel klubidele kui ka ka koolidele mõeldud Eesti meistrivõistlused.

Selles valguses on hea vaadata tagasi ajale, kuidas kaks endist Lõuna-Läänemaa, nüüdset Põhja-Pärnumaa kooli, Lihula gümnaasium ja Virtsu kool sellel sajandil Eesti Koolispordi Liidu meistrivõistlustel osalenud on. Saame teha kokkuvõtte tervest ajastust, sadade laste tublidest tegemistest.

Virtsu ja Lihula koolide senised osalemised Eesti Koolispordi Liidu jalgpalli meistrivõistluste finaalturniiridel on olnud suurepärased. Märgilise tähendusega on fakt, et Eesti KSL finaalis alustas mängimist 9. mail 2001 Märjamaal peetud turniiril Virtsu kool ja Virtsu kool selle vanade piiride järgi ka lõpetas, kui 10. oktoobril 2017 Valtus samuti osaleti.

Selle ajavahemiku sisse mahub kahel koolil üle 40 korra finaalturniirile jõudmist. See on aukartust äratavalt suur number. Nendest 23 (!) korral on kaks kooli jõudnud esikuuikusse. Lihula 19 ja Virtsu 4 korda, ning seda kokku iga vanuseastmega, algklassidest kuni gümnaasiumini välja.

Üksteist korda on kahe kooli õpilased maitsnud Eesti KSL meistrivõistluste medalivõitu. Esikolmikukohad on Virtsu koolil tulnud 1.-5. klasside tütarlaste, 6.-7. klasside poiste ja 8.-9.klasside poiste arvestuses.

Lihula gümnaasiumile on medalivõidud toonud 1.-5. klasside ja 8.-9.klasside tütarlapsed ning 1.0-12. klasside poeglapsed.

Kõige esimesel finaalturniiril, 6.-7. klasside võistlusel Märjamaal mais 2001 võitis Virtsu põhikool kohe hõbemedalid. Järgmist medalit tuli aga oodata koguni 11 aastat, kui lõpuks 2012. aastal 1.-5. klasside tütarlapsed Valtus peetud turniiril seda suutsid. 2014 tuli aga lausa kaks esikuuiku kohta. Saalijalgpallis Narvas hõbemedal 8.-9. klasside Rahvaliiga arvestuses.

Lihula gümnaasiumile algas edukas aeg 2003. aastal, kui 4.-5. klasside poisid esimest korda kodukooli vabariigi esikuuikusse viisid, tulles Viljandis peetud turniiril viiendale kohale.

Esimese medali Lihula gümnaasiumile võitsid 10.-12. klassi poisid, tuues pronksi 2007. aastal. 2003. aastast kuni 2009. aastani jõudsid Lihula kooli lapsed alati esikuuikusse. 2008. ja 2009. aastal said pronksmedalivõitudega hakkama 8.-9. klasside tütarlapsed Valtus toimunud turniiridel.

2010 Lihula gümnaasium vabariigis esikuuikusse ei jõudnud, aga juba järgmisel ja kuni aastani 2016 tehti seda kokku eri vanusegruppidega 11 korda. Sinna kuulus viis medalivõitu, neist eredaimaks jäi Eesti KSL meistritiitel 2014. aastal 8.-9. klasside tütarlaste arvestuses. Turniir toimus Viljandis.

Palju on läbi nende turniiride muudki toredat ja huvitavat meelde jäänud. Näiteks see, kuidas Virtsu poistel aastal 2001 hõbedat võites mängides tennised või tossud putsade asemel jalas olid. Või see, kuidas toonane Lihula gümnaasiumi direktor oma koolilapsi sajandi alguses finaalturniirilt kannatamatult kooliparklas jalutades ootas – et neid esimesena õnnitleda.

Muidugi on suuresti just need turniirid olnud oluliseks tõukeks ka neile noortele, kes jõudnud spordis kaugemale. Kas noortekoondistesse, erinevate pallimängualade meistrisarja nii naiste kui ka meeste arvestuses, kandnud rahvuskoondise särki, tulnud omal alal maa meistriks.

Eesti KSL finaalturniirdel on väga tihe konkurents, kuhu pääseb läbi tiheda valiksõela. Viimastel aastatel lubatakse vabariigi finaalturniirile ainult oma maakonnas meistriks tulnud koole. Lisaks on seal mängivate koolide võistkonnad komplekteeritud suurel määral ka litsentseeritud jalgpalluritest, kes igapäevaselt treenivad kuskil jalgpalliklubis ja osalevad koduklubiga ka Eesti noorte meistrivõistlustel.

Usume, et jalgpallitöösse aegade jooksul suunatud energia ka tulevikus neid kahte kooli kannab.

Ajalugu ja laste tublidust on aga tore meenutada ja seda peabki tegema. Kahel pildil on 17-aastase vahega sama kooli, Virtsu kool jalgpallurid.

9. mai 2001. Märjamaal hõbemedalid võitnud meeskond. Pildil on tulevane Eesti meistrisarja jalgpallur ja rannajalgpalli koondislane Priit Mäeorg, tulevane Eesti võrkpallikoondislane Vaido Veek ja tulevane Soome II liiga jalgpallur Harry Silling. F: Katrin Lehtpuu
10. oktoober 2017. Valtu ja taas Virtsu Kool. Kindlasti saame 15 aasta pärast kirjutada, et pildil on tulevased need ja need.
Selline algus, tubli koolisport annab kindlasti selleks tugeva põhja.
F: Stanislav Nemerzhitski

Jaanus Getreu

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.