Haapsalu põhikooli 6b õpilase Hendrik Veltri kõne Eesti Vabariigi sünnipäeva eel. 

Eesti minus ja mina Eestis

Austatud, kuulajad.

Eesti Vabariigil on sünnipäev, kuid seekord ei ole see mitte tavaline pidu, vaid juubel – meie kodumaa saab 100 aastaseks!

1869. aastal, kui oli 1. laulupidu ei julenud keegi arvata, et Eesti saab kunagi tõeliselt vabaks, et meie lapsed hakkavad õppima eesti keeles, et meie riiki juhivad eestlased.

Esimest korda saime vabaduse vilju nautida aastal 1918. Kahjuks see vabadus kaua ei kestnud! Juba 22 aastat hiljem olime okupeeritud Nõukogude vägede poolt. Paljud arvasid, et enam ei tulegi Eesti Vabariiki, et meie vabadus on jäädavalt surnud.

1987. aasta kevadel meie vastupanuliikumine elavnes. Vabaduse janu ei olnud kuhugi kadunud. Selle aasta sündmused viisid Hirvepargi-, Öölaulupeo- ja Balti Keti toimumiseni. Tänu ühistele pingutustele, saavutasime jõu, mis pani Nõukogude väged meie kodumaalt lahkuma. 20. augustil, aastal 1991, olime taas vabad.

Selle aja sees on toimunud palju Eestile ja eestlastele tähtsaid tantsu- ja laulupidusid. Kahjuks laulupeole pole ma veel jõudnud. Küll, aga olen käinud tantsupeol ja seda lausa kolm korda. Ainus, mida saab selliste pidude kohta öelda on ühtsus. See hõlmab endast väikest närveerimist, samas suur julgus ja uhkust ning tänulikkust ja eelkõige vabadust olla see, kes ma olla tahan ja teha seda, mis mulle meelepärane on.

Ja see meeldibki mulle meie riigis kõige rohkem. Kujutlusvõimel pole piire, keegi ei ütle, kes sa peaksid olema või kuhu peaksid minema. Nii palju on erinevaid teid ja radu, mida saab vabalt jalge alla võtta. Võimalusi, olla mina ise, reisida, tutvuda teiste inimeste-, maade- ja kultuuridega.

Kuid hea on teada, et mu südames on ikka ja alati koht väikesel, armas kodumaal, kus ootavad mind minu lähedased ja kallid: minu inimesed, minu Eesti.

See ongi see õige tunne – Eesti on minus ja mina Eestis.

Palju õnne 100-ndaks sünnipäevaks, kallis Eesti, kodumaa!

Haapsalu põhikooli noored pidasid Eesti Vabariigi sünnipäeva eel taas kõnevõistlust ja selgusid parimad kõned ja nende ettekandjad.

Võistlusel osalenud 31 kõnest kaheksa kantakse ette põhikoolis peetavail aktustel ja üks õpilane saab võimaluse esitada oma kõne 24. veebruaril kell 12 Haapsalu Lossiplatsil. Neli kõnet said ära märgitud ka väga hea töö eest.

Kõnesid kuulasid põhikooli direktor Anne Mahoni, eesti keele õpetaja Geete Kaasik, huvijuht Siim Birk ja Haapsalu linna kultuurijuht Teele Jurtom. Lisaks valisid oma lemmikud ka 5b klassi õpilased. Nii žürii kui ka õpilaste lemmikud ühtisid.

Läänlane avaldab tänase päeva jooksul kõik allpool välja toodud õpilaste kõned.

Parimad

8d Hedvig Kivi  /  Mina Eestis ja Eesti minus  /  Äramärgitud töö

6b Hendrik Veltri  /  Mina Eestis ja Eesti minus  /  Äramärgitud töö

2a Betti Kaljuvere  /  Eesti minus ja mina Eestis  /  Äramärgitud töö

2b Raul Liivlaid  /  Eesti Vabariik 100 (2b ühistöö)  /  Äramärgitud töö

1b Mairon Olenko  /  Esineb kooli aktusel

1b Laura-Maria Loznitsa  /  Esineb kooli aktusel

4b Madli Laasik  /  Eesti 100  /  Esineb kooli aktusel

4c Tõnu Robert Rand  /  Minu tuleviku Eesti  /  Esineb kooli aktusel

6a Emma Kathrina Hein  /  Eesti minus ja mina Eestis /  Esineb kooli aktusel

7c  Märt Õiglas  /  Eesti minu ja mina Eestis  /  Esineb kooli aktusel

8a Erko Puskar  /  Minu tuleviku Eesti  /  Esineb kooli aktusel

8c Artur Reinhold Unt  /  Eesti Vabariik 100  /  Esineb kooli aktusel

3b Kata Karlis  /  Minu tuleviku eesti  /  Kõne Lossiplatsil 24. veebruaril

  Haapsalu põhikool, kõnevõistlus