Külastasin 2007. aasta septembris omaaegset õpetajat Luua metsakooli päevilt, kes oli alustanud paari aasta eest pargi rajamist oma kodutalu heinamaale. Seal, Painkülas, sirgub nüüd juba sadakond tamme. See, tulevikku suunatud üritus inspireeris algul mind, siis ka Sirje Kaasikut. Ja sündis meeskoorilaul, mis võiks „suureks saada“ ehk 2018. aastal, kui kogu riik on hakanud tammikuid istutama.
Toivo Tomingas
Tammekesele
Viis ja seade Sirje Kaasik / september 2007
Tõuse sa, tammeke, taevaste teedeni!
Ilutse uhkesti sünnimaa veereni!
Joogu su juured, kus kodumaa, kullane,
Tüvekest toidab me Maarjamaa, mullane.
Tõuse sa, tammeke, taevaste teedeni,
ilutse uhkesti sünnimaa veereni!
Võsusid, vägevaid, laiuta lagedail!
Tammiseid talusid kasvata kalevaid!
Kaarepuid kangeid sa painuta parajalt,
täävid siis tugevad, koju saab kalalast!
Tammeke, tammeke, tammeke, tõuse!
Tammeke, tammeke, tammeke, tõuse!
Lehestik, lindude lapsi sa liiguta!
Õpeta lendama, laulma ja liuglema!
Pilluta pillavalt toredaid tõrusid
Virumaal, Harjus ja Vilsandist Võruni!
Järvamaal, Juurus ja Liivimaa liivadel,
pärnade Pärnus ja Kasari kallastel!
Tuhandeid aastaid veel kestku meil hiisi,
mõnusad mõtted kus mõlguksid peas!
Aegade taha vii laulud ja viisid
Rahvalt, kes tammikuid au sisse seab!
Tammeke, tammeke, tammeke, tõuse!
Tõuse, mu tammeke, tammeke tõuse!