23. augustil tähistatakse üle Eesti Balti keti 30. aastapäeva

23. augustil meenutatakse üle Eesti, kuidas kolm Balti riiki ja kaks miljonit inimest seisid üksmeeles oma vabaduse eest. Rahvarinde muuseum püstitab selleks puhuks Vabaduse väljakule ajalootelgi ning viib läbi programmi muusika ja ajaloomängudega. 

Vabaduse väljakul esitatakse ka Balti keti 30. aastapäeva luulekonkursi „Vabaduse loits 2019“ parimaid töid. Maarjamäe memoriaalis toimub selle päeva puhul kommunismi- ja natsismiohvrite mälestustseremoonia. 

Lilli-Ungurini piiripunktis toimub kontsert ning päeva lõpetab „Balti kett 30: Üks ajalugu, kaks miljonit lugu“ elamusnäituse avamispidu Telliskivi Loomelinnakus. Kõikidest sündmustest annab ülevaate koduleht.

1939. aastal jagati Ida-Euroopa Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollidega NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks ning oli sellega aluseks aastakümnete pikkusele okupatsioonile Balti riikides. 

MRP sõlmimise 50. aastapäeva puhul, 23. augustil 1989, otsustati korraldada Balti riikides midagi enneolematut. Vaid kuuajase ettevalmistusega kutsuti ellu sadu tuhandeid inimesi kaasanud massimeeleavaldus. Kätest kinni hoidvatest inimestest koosnev Balti kett lookles Tallinnast läbi Riia kuni Vilniuseni. 

Kella seitsmeks läbis 30 aastat tagasi kolme riiki tihe ja katkematu inimkett. Tegemist on ühe suurima rahumeelse massimeeleavaldusega maailmas, mis demonstreeris Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuspüüdlusi ning sillutasid tee Ida-Euroopa vabanemisele. 

Meeleavaldusel oli selge tähendus. Sellega anti maailmale teada, et Eesti, Läti ja Leedu ei ole leppinud oma iseseisvuse kaotusega ning nende riikide vabadus tuleb taastada.

F: Gunnar Vaidla

Vabamu elamusnäitus Tallinnas ja igas vallas kohapeal

„Balti kett 30: Üks ajalugu, kaks miljonit lugu“ on liigutav elamusnäitus 600-kilomeetrisest katkematust inimketist. Tavaliste inimeste lugudel põhinev elamusnäitus viib külastajad heli- ja mälumaastiku kaudu mõtlemapanevale vabadustahtest rääkivale ajaloolisele rännakule. 

Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus eksponeeritavat näitust on võimalik taasluua ka enda koduvallas. Nimelt on okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu loonud väljaprinditava lahenduse rahvamajadele, raamatukogudele ja koolidele. 

Okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu direktor Keiu Telve: „Me tahame jagada Balti keti lugu kõikide Eesti elanike ja külalistega. See on meie ühine ajalugu. Muuseumi poolt oleme välja mõelnud erilahenduse lisaks rahvamajadele ka koolidele kunstitundidesse, et lapsed saaksid teha oma Balti keti näituse.“ 

Vabamu kutsub ka kõiki meenutama oma Balti keti lugu ning ootab inimeste mälestusi ja elamusliku looga esemeid kuni 30. novembrini aadressil info@vabamu.ee. 

Kõik saadetud materjalid talletatakse, et ajalooline hetk Eesti ja Baltimaade vabaduse loost jääks tulevastele põlvedele tutvumiseks.

Balti keti programmi toetavad riigikantselei, välisministeerium, kultuuriministeerium, okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu, Tallinna linn, justiitsministeerium, Rahvarinde muuseum.

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.